Ettevõtte üleminek tähendab ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivate asjade, õiguste ja kohustuste, muu hulgas ettevõttega seotud lepingute, üleminekut. Üldpõhimõttena ettevõtte ülemineku korral lepingute üleandmisel teise lepingupoole nõusolekut vaja ei ole.
Riigihangete seadus (RHS) ei reguleeri eraldi ettevõtte üleminekuga seoses hankelepingute üleandmist. Eeltoodust aga ei saa järeldada, et ettevõtte üleminekuga igal juhul lähevad automaatselt ettevõtte omanikule üle ka hankelepingud. RHS näeb ette põhjaliku regulatsiooni hankemenetluse läbiviimiseks ning hankelepingu sõlmimiseks lähtudes riigihangete läbiviimise üldeesmärkidest, milleks on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Seega ei saa läbi ettevõtte ülemineku tekkida olukord, et hankelepingut asuks täitma isik, kes ise vastaval hankel ei kvalifitseeruks või kellel esineks hankemenetlusest kõrvaldamise alus.
Teisalt tuleb arvestada ka asjaoluga, et ettevõtte kui terviku üleminekuga lähevad ettevõtte omandajale üle muuhulgas ka kõik vastava hankelepingu täitmisega seonduv, sh pädevus, vahendid jne. Eeltoodu tähendab, et hankelepingu täitmist jätkaks sama ettevõte ning muutunud on üksnes ettevõtte omanik. Juhul kui ettevõtte omandaja vastab ise samuti vastaval hankel kehtestatud tingimustele, siis vastavas olukorras hankelepingu ülemineku piirang võiks olla tõlgendatav kui ettevõtlusvabaduse piirang.
Praktikas on mitmed hankijad seadnud hankelepingu ülemineku tingimuseks hankijapoolse nõusoleku olemasolu. Vastava nõusoleku andmise eelduseks on kogu ettevõtte kui terviku üleminek ning asjaolu, et ettevõtte omandaja vastaks vastaval hankel kehtestatud tingimustele. Seega kui ettevõtte omandab isik, kelle suhtes esineks hankemenetlusest kõrvaldamise alus (näiteks ettevõtte omandaval isikul või tema seaduslikul esindajal on kehtivad karistusandmed karistusregistris kõrvaldamise aluseks olevate süü- või väärtegude eest), siis vaatamata kogu ettevõtte ning vastava hankelepingu täitmisega seonduva üleminekule, on võimalik, et hankija vastavat nõusolekut hankelepingu üleminekuks ei anna.
Vastavat seisukohta on toetanud ka riigihangetealast järelevalvet ning nõustamist teostav Rahandusministeerium. Rahandusministeerium on väljendanud seisukohta, et kuivõrd RHS-i mõtte kohaselt pole hankelepingute eraldiseisev loovutamine lubatud, ei saa hankelepingute ülevõtmine ettevõtte võõrandamise kaudu toimuda hankija eelneva nõusolekuta ning ettevõtte võõrandamise ulatuse hindamiseta. Eeltoodu tähendab, et hankelepingu üleminekuks ettevõtte ülemineku korral on vajalik hankija nõusolek, mille andmise eeltingimuseks on ettevõtte omandaja vastavus vastaval hankel kehtestatud tingimustele.
Samas tuleb arvestada asjaoluga, et hankelepingute üleminekuga seoses Riigikohtu praktika puudub ning lõplikult ei saa välistada ka kitsendavat tõlgendust, mille kohaselt hankelepingute üleminek ettevõtte üleminekul oleks vastuolus riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega.
See postitus kuulub rubriiki Riigihanked. Salvesta lemmikutesse
püsiviide. Kommentaarid ja trackback-viited on suletud.
Hankelepingu üleandmine ettevõtte üleminekul
Ettevõtte üleminek tähendab ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivate asjade, õiguste ja kohustuste, muu hulgas ettevõttega seotud lepingute, üleminekut. Üldpõhimõttena ettevõtte ülemineku korral lepingute üleandmisel teise lepingupoole nõusolekut vaja ei ole.
Riigihangete seadus (RHS) ei reguleeri eraldi ettevõtte üleminekuga seoses hankelepingute üleandmist. Eeltoodust aga ei saa järeldada, et ettevõtte üleminekuga igal juhul lähevad automaatselt ettevõtte omanikule üle ka hankelepingud. RHS näeb ette põhjaliku regulatsiooni hankemenetluse läbiviimiseks ning hankelepingu sõlmimiseks lähtudes riigihangete läbiviimise üldeesmärkidest, milleks on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Seega ei saa läbi ettevõtte ülemineku tekkida olukord, et hankelepingut asuks täitma isik, kes ise vastaval hankel ei kvalifitseeruks või kellel esineks hankemenetlusest kõrvaldamise alus.
Teisalt tuleb arvestada ka asjaoluga, et ettevõtte kui terviku üleminekuga lähevad ettevõtte omandajale üle muuhulgas ka kõik vastava hankelepingu täitmisega seonduv, sh pädevus, vahendid jne. Eeltoodu tähendab, et hankelepingu täitmist jätkaks sama ettevõte ning muutunud on üksnes ettevõtte omanik. Juhul kui ettevõtte omandaja vastab ise samuti vastaval hankel kehtestatud tingimustele, siis vastavas olukorras hankelepingu ülemineku piirang võiks olla tõlgendatav kui ettevõtlusvabaduse piirang.
Praktikas on mitmed hankijad seadnud hankelepingu ülemineku tingimuseks hankijapoolse nõusoleku olemasolu. Vastava nõusoleku andmise eelduseks on kogu ettevõtte kui terviku üleminek ning asjaolu, et ettevõtte omandaja vastaks vastaval hankel kehtestatud tingimustele. Seega kui ettevõtte omandab isik, kelle suhtes esineks hankemenetlusest kõrvaldamise alus (näiteks ettevõtte omandaval isikul või tema seaduslikul esindajal on kehtivad karistusandmed karistusregistris kõrvaldamise aluseks olevate süü- või väärtegude eest), siis vaatamata kogu ettevõtte ning vastava hankelepingu täitmisega seonduva üleminekule, on võimalik, et hankija vastavat nõusolekut hankelepingu üleminekuks ei anna.
Vastavat seisukohta on toetanud ka riigihangetealast järelevalvet ning nõustamist teostav Rahandusministeerium. Rahandusministeerium on väljendanud seisukohta, et kuivõrd RHS-i mõtte kohaselt pole hankelepingute eraldiseisev loovutamine lubatud, ei saa hankelepingute ülevõtmine ettevõtte võõrandamise kaudu toimuda hankija eelneva nõusolekuta ning ettevõtte võõrandamise ulatuse hindamiseta. Eeltoodu tähendab, et hankelepingu üleminekuks ettevõtte ülemineku korral on vajalik hankija nõusolek, mille andmise eeltingimuseks on ettevõtte omandaja vastavus vastaval hankel kehtestatud tingimustele.
Samas tuleb arvestada asjaoluga, et hankelepingute üleminekuga seoses Riigikohtu praktika puudub ning lõplikult ei saa välistada ka kitsendavat tõlgendust, mille kohaselt hankelepingute üleminek ettevõtte üleminekul oleks vastuolus riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega.