Jõustub uus halduskohtumenetluse seadustik

01.01.2012 jõustub uus halduskohtumenetluse seadustik (HKMS). Seaduse kõige suuremaks muudatuseks saab pidada üldviite puudumist tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS), vaid HKMS sisaldab kogu halduskohtumenetluse regulatsiooni ning seadus sisaldab üksnes konkreetseid viiteid TsMS teatud sätetele. Eeltoodu tulemusel on  seadus mahukas ning sisaldab spetsiifilisi regulatsioone, mille eesmärgiks on õigusselgus, õiguskaitse efektiivsus ning menetlusökonoomika.

Uus seadus sisaldab mitmeid regulatsioone kohtumenetluse kiirendamiseks. Näiteks on kohtul teatud juhtudel võimalus istung pidada ilma istungile ilmumata jäänud menetlusosalisteta, otsustada asja lahendamine kirjalikus menetluses ilma menetlusosaliste nõusolekuta, lihtsamate asjade menetlemiseks on ette nähtud eraldi menetlusliigina lihtmenetlus. Hankevaidlustes näeb seadus ette eraldi menetluse, kus on määratud lühikesed tähtajad (näiteks esimese astme kohus peab kaebuse läbi vaatama 45 päeva jooksul, edasikaebamise tähtaeg on 10 päeva tavapärase 30 päeva asemel, istungit korraldama ei pea, menetlusosalise ärakuulamine on võimalik telefoni teel jne).

Uueks menetluse liigiks on ka massmenetlus, mida võib kohus kohaldada juhul kui puudutatud isikuid on rohkem kui 50. Vastava menetluse eesmärgiks on vältida olukorda, kus mõni puudutatud isikutest on kohtumenetlusse jäänud kaasamata ja seetõttu võiks hiljem kohtuotsust vaidlustada. Massmenetluse kohaldamine võib kõne alla tulla näiteks suurt hulka isikuid puudutavates detailplaneeringute vaidlustes.

Olulisematest uuendustest võib esile tuua veel esialgse õiguskaitse laiema kohaldamise võimaldamise ning esialgset õiguskaitset on võimalik taotleda juba vaidemenetluse ajal, mis peaks soodustama kohtueelse vaidemenetluse läbiviimist. Seadus seab suure rõhu ka asjade lahendamisele kokkuleppega ning on ette nähtud lepitusmenetluse regulatsioon, kuhu on võimalik kaasata ka menetlusväliseid isikuid.

Uuendusena võib esile tuua ka vastuapellatsioon- ja vastukassatsioonkaebuse esitamise võimaluse, mis annab võimaluse kohtuotsus vaidlustada juhul kui teine pool on otsuse vaidlustanud ning seda ka osas, mille peale apellatsiooni või kassatsiooni ei esitatud. Samas tuleb arvestada, et hankeasjades vastav õigus puudub.

Kohtulahendi täitmise osas on kehtestatud ka viivitamatu täitmise regulatsioon, mille kohaselt kohtulahend täidetakse enne jõustumist. Samuti sisaldab seadus tagasitäitmise regulatsiooni täidetud kohtulahendi tühistamise või muutmise korral.

Eraldi väärib esile toomist HKMS § 292, mis jõustus juba 05.03.1011 ning reguleerib halduskohtusse pöördumise õigust keskkonnaasjades. Nimelt näeb vastav säte ette, et keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud haldusakti või sooritatud toimingu vaidlustamisel valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni poolt eeldatakse, et kaebajal on põhjendatud huvi või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud keskkonnaorganisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Seega kui  tavapärase kaebuse rahuldamise esmaseks eelduseks on kaebaja poolt oma õiguste rikkumise või põhjendatud huvi tõendamine, siis keskkonnaorganisatsioonidel keskkonnakaitset puudutavas vaidluses vastavat tõendamiskoormust ei ole.

Lisaks eeltoodule sisaldab HKMS veel väga mitmeid uuendusi võrreldes käesoleval hetkel kehtiva seadusega. Kokkuvõtvalt võib asuda seisukohale, et uus seadus sisaldab erinevate menetluste jaoks täpse regulatsiooni, milles orienteerumine võib tunduda keerukas, kuid mis lõppeesmärgina loodetavasti muudab kogu halduskohtumenetluse selgemaks ning efektiivsemaks.