Tähelepanu e-turud! Kes vastutab kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise eest – kasutajad või e-turu haldaja?

12. juulil 2011 tegi Euroopa Kohus kohtuasjas C‑324/09 otsuse, milles käsitles mitmeid olulisi põhimõtteid, mida nii e-turu haldaja kui ka kasutajad peavad e-turul järgima. Põhjalikumalt käsitleti ka e-turu haldaja vastutuse küsimust. Korrati üle mitmed juba teadolevad tõed ja prooviti vastuseid leida ka mitmetele veel seni vastusta küsimustele.

Kohtuasja taust

L’Oréal SA (L’Oréal) on parfüümide ning kosmeetika- ja juuksehooldustoodete tootja ja tarnija, kellele kuulub hulk nii siseriiklike kui ka Ühenduse kaubamärke, millega ta oma tooteid tähistab. eBay Inc (eBay) haldab e-turgu, kus kuvatakse kirjeid kaupade kohta, mida pakuvad müügiks eBays sel eesmärgil registreerunud ja seal müügikonto loonud isikud. eBay võtab sooritatud tehingutelt tasu protsendina tehinguväärtusest. Vajadusel aitab eBay müüjatel pakkumisi optimeerida, e‑poode luua ning müüki edendada ja läbimüüki suurendada. Peale selle reklaamib eBay teatavaid oma e-turul müüdavaid kaupu selliste otsingumootorite haldajate nagu Google kaudu reklaamsõnumite kuvamise teel.

L’Oréal leidis, et mitmed eBay-s müügil olevad L’Oréal-i kaubamärgiga tooted rikuvad tema kui kaubamärgiomaniku õigusi. Nimelt leidis L’Oréal, et tema kaubamärgi õiguste rikkumise seisnes selles, et müüdavad esemed olid kas kaubad, mis ei olnud mõeldud müügiks (nt näidised ja proovipudelid) või oli tegemist toodetega, mis olid mõeldud müügiks Põhja-Ameerikas ja mitte Euroopa Majanduspiirkonnas. Lisaks müüdi teatud tooteid ilma pakendita. Kuigi müüjad ja ostjad peavad nõustuma eBay poolt määratletud e-turu kasutustingimustega, mille hulka kuulub ka keeld müüa võltsitud kaupa ja rikkuda kaubamärgiõigusi, siis ei olnud L’Oréal’i arvates see piisav tegevus eBay poolt.

Seetõttu L’Oréal ja selle tütarettevõtted esitasid hagi eBay ja selle kolme tütarettevõtte ning eBays L’Oréal’i kaupu müünud seitsme füüsilise isiku vastu.

Milliseid õigused on kaubamärgiomanikul?

Selleks, et alustada päris algusest, tuleks üle korrata, et millised õigused kaubamärgiomanikul üldse on. Õiguskaitse saanud kaubamärk annab selle omanikule ainuõiguse kaubamärgi kasutamisel. Tegemist ei ole monopoolse õigusega kaubamärgina registreeritud tähise kasutamisel, vaid need õigused piirduvad konkreetsete kaupade ja teenustega, mille suhtes kaubamärk on kaitstud. Oluline piirang ainuõiguse teostamisel on ka ainuõiguse ammendumise põhimõte, mille kohaselt ei saa kaubamärgiomanik keelata tema poolt või tema loal kaubamärgiga tähistatud ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu liikmesriigis käibesse lastud kauba edasist ärilisel eesmärgil kasutamist. Ehk kui kaubamärgiomanik on mingi kaubamärgiga tähistatud toote Euroopa Majanduspiirkonnas müüki pannud, siis ei saa ta enam selle edasist müüki selles piirkonnas kontrollida ega takistada.

Mis saab aga siis, kui kauba müüki panek toimus teises piirkonnas? Või kui pärast kauba müüki panekut on kaup pakendist välja võetud? Või kas näidiste andmine tähendab ka kauba käibesse laskmist, mis toob kaasa kaubamärgiomaniku ainuõiguse ammendumise? Just nendele küsimustele selles lahendist vastust otsiti.

Kas on oluline teha vahet, kes kaupu müüb?

Esimese küsimusena analüüsiti seda, et kas on oluline vahet teha, kes kaupu müüb. Euroopa Kohus leidis, et jah, on küll. Nimelt märkis kohus, et kui füüsiline isik müüb margitoodet e-turul, ilma et tehing kuuluks majandustegevuse raamesse, ei saa kaubamärgi omanik tema vastu tugineda kaubamärgiomaniku ainuõigusele. Kui aga e‑turul toimuv müük oma mahu, sageduse ja muude tunnusjoonte tõttu ei kuulu enam erategevuse valdkonda, siis on seevastu tegemist müüja „kaubandustegevusega”. Sellisel juhul on kaubamärgiomanikul õigus tugineda kaubamärgiomaniku ainuõigusele, kui ta leiab, et tema ainuõigust on rikutud. Seega näiteks füüsilisi isikuid, kes müüvad enda tarbeks omandatud uusi või kasutatud üksikeksemplare e-turul, antud lahend ei puuduta.

Kas Euroopa e-turul võib müüa nt USA turule mõeldud kaupa?

Euroopa Kohus leidis, et kui ettevõtja müüb ilma kaubamärgi omaniku nõusolekuta e‑turul liidu liikmesriigis registreeritud kaubamärgiga või ühenduse kaubamärgiga tähistatud kaupa, mis asub kolmandas riigis (näiteks USA-s) ja mida ei ole varem turustatud Euroopa Majanduspiirkonnas või ühenduse kaubamärgi puhul EL-s selle kaubamärgiga hõlmatud territooriumil asuvale tarbijale, või  kui asjaomase kauba kohta on sellel e-turul müügipakkumised või reklaam, mis on mõeldud nimetatud territooriumil asuvale tarbijale, siis võib kaubamärgi omanik olla vastu kõnealusele müügile, müügipakkumisele või reklaamile.

Euroopa Kohus märkis veel, et siseriikliku kohtu ülesanne on juhtumipõhiselt hinnata, kas asjakohaste tunnuste põhjal saab järeldada, et kõnealuselt territooriumilt juurdepääsetaval e-turul kuvatav müügipakkumine või reklaam on suunatud sellel territooriumil asuvatele tarbijatele. Ehk näiteks see, et USA e-turul tehtud müügipakkumine on Euroopas kättesaadav, ei tähenda automaatselt seda, et kaubamärgiomanik võiks sellise müügipakkumisele vastu olla. Selleks on täiendavalt vaja tõendada, et see konkreetne turul kuvatav müügipakkumine või  reklaam on suunatud Euroopa territooriumil asuvatele tarbijatele.

Kas e-turul võib müüa näidiseid ja testreid?

Näidiste ja testrite teemal järgis Euroopa Kohus varem välja käidud seisukohti ja nentis, et kui kaubamärgi omanik paigutab parfüümide proovipudelitele sellised märgised nagu „näidis” ja „müümine keelatud”, siis välistab see vastupidiste tõendite puudumisel võimaluse järeldada, et omanik on andnud nõusoleku nende esemete turuleviimiseks. Kui kaubamärgiomanik ei ole aga andnud nõusolekut nende esemete turuleviimiseks, siis ei ole tema ainuõigus ammendunud ning tal on õigus keelata kaubamärgiga tähistatud näidiste ja testrite müüki.

Kas kaupa võib müüa ka ilma pakendita?

Esiteks nentis Euroopa Kohus, et parfüümide ja kosmeetikatoodete laia tootevalikut arvestades tuleb uurida juhtumipõhiselt, kas niisuguse kauba pakendist väljavõtmine kahjustab kauba kuvandit ja järelikult kaupa tähistava kaubamärgi mainet. Seega ei saa antud juhul välja tuua konkreetseid reegleid, mis kehtiks igasuguste kaupade puhuks, vaid iga olukorda tuleb hinnata juhtumipõhiselt.

Teiseks märkis Euroopa Kohus, et kaubamärgi omanik võib kaubamärgist tulenevale ainuõigusele tuginedes olla vastu niisuguste kaupade edasimüügile, mille välispakend on eemaldatud, juhul kui pakendist väljavõtmise tagajärjel puuduvad sellised olulised andmed nagu kosmeetikatoote tootjat või selle turustamise eest vastutavat isikut identifitseeriv teave. Kuna kaubamärgi peamine ülesanne on tagada tarbijale kauba päritolu, on tähise eesmärk just nimelt tõendada, et kõik sellega tähistatud kaubad on valmistatud või tarnitud nende kvaliteedi eest vastutava konkreetse ettevõtja kontrolli all. Kui aga puuduvad nõutud andmed, siis kahjustatakse kaubamärgi päritolu tähistamise ülesannet sellega, et kaubamärk kaotab oma peamise toime tagada, et kaubamärki kandvaid kaupu tarnitakse sellise konkreetse ettevõtja kontrolli all, kes vastutab nende kvaliteedi eest.

Kui välispakendi eemaldamise tagajärjel sellised andmed ei puudu, võib kaubamärgi omanik siiski olla vastu talle kuuluvat kaubamärki kandva parfüümi või kosmeetikatoote turustamisele pakendist väljavõetuna, kui ta tõendab, et pakendi eemaldamine on kahjustanud selle toote kuvandit ja seega kaubamärgi mainet.

Millised reeglid kehtivad key-word reklaamile?

Euroopa Kohus märkis, et kaubamärgi omanik võib keelata e-turu haldajal reklaamida talle kuuluvale kaubamärgile vastava märksõna abil (nt kui Ebay valib märksõnaks L’Oréal), mille nimetatud haldaja on valinud interneti viitamisteenuse raames (key-word advertising), kui selline reklaam ei võimalda piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul internetikasutajal aru saada, kas reklaamitavad kaubad pärinevad kaubamärgiomanikult või temaga majanduslikult seotud ettevõtjalt või hoopis kolmandalt isikult, või võimaldab tal sellest aru saada üksnes raskustega.

Millisel juhul vastutab e-turu haldaja müüja toime pandud rikkumiste eest?

Euroopa Kohus analüüsis antud lahendis ka seda küsimust, et kas eBay-d võiks lugeda teabe talletajaks direktiiv 2000/31 mõttes, mis välistaks eBay vastutuse talletatava teabe ehk tema kasutajate poolt e-turul toime pandud kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise eest. Nimelt direktiivis ettenähtud erandi kohaselt infoühiskonna teenuseosutaja (milleks antud juhul kohus luges ka eBay) ei vastuta teenuse saaja (antud juhul eBay kasutajate) taotluse põhjal talletatava teabe eest kui:

a) teenuseosutajal ei ole tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta,

b) sellisest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuseosutaja kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele.

Kohus märkis seda, et üksnes see, et e-turu haldaja salvestab oma serveril müügipakkumised, määrab kindlaks oma teenuse kasutustingimused, saab teenuse eest tasu ja annab oma klientidele üldist laadi nõu, ei saa tingida seda, et tema suhtes ei kohaldu eelnimetatud vastutust puudutavad erandid. Kui selline e-turu haldaja osutab seevastu abi, mis seisneb asjaomaste müügipakkumiste esituse optimeerimises või nende edendamises, siis tuleb asuda seisukohale, et tema roll ei ole tema kliendist müüja ja potentsiaalse ostja vahelises suhtes neutraalne, vaid ta tegutseb aktiivselt, mille tulemusel tal on teave nende pakkumistega seotud andmete kohta või ta saavutab nende üle kontrolli. Seega ei saa ta nende andmete osas tugineda vastutust puudutavale erandile.

Olulise põhimõttena märkis Euroopa Kohus veel seda, et liikmesriik peab tagama intellektuaalomandi õiguste kaitse valdkonnas pädevate siseriiklike kohtute pädevuse kehtestada e-turu haldaja vastu õiguskaitse vahendina kohustuse võtta meetmeid, mis mitte ainult ei lõpeta tema õiguste rikkumist selle e-turu kasutajate poolt, vaid hoiavad samuti ära uued seda laadi rikkumised. Küll ei saa sellest järeldada, et siseriiklik kohus saaks teenuse osutajale kehtestada üldise jälgimiskohustuse (kuivõrd see läheks vastuollu direktiivi artikliga 15), kuid kohus võib kohustada teenuseosutajat võtma vastu meetmeid sama laadi rikkumiste ja rikkujate tuvastamiseks.