-
Värsked postitused
- The International Comparative Legal Guide: Securitisation 2012
- Boreniuse tööõiguse spetsialistid osalevad Tööandjate keskliidu ümarlaual: töö tasustamise õiguslikud küsimused
- Juriidiline isik – kas autor või autoriõiguse omaja?
- Võõra kaubamärgi kasutamine võib tähendada ka teenitud kasumist ilmajäämist
- Advokaadibüroo Borenius intellektuaalse omandi valdkonna rahvusvaheline tunnustus
Arhiiv
- mai 2012
- aprill 2012
- märts 2012
- veebruar 2012
- jaanuar 2012
- detsember 2011
- november 2011
- oktoober 2011
- september 2011
- juuli 2011
- juuni 2011
- mai 2011
- aprill 2011
- märts 2011
- veebruar 2011
- jaanuar 2011
- detsember 2010
- november 2010
- oktoober 2010
- september 2010
- august 2010
- juuli 2010
- juuni 2010
- mai 2010
- aprill 2010
- märts 2010
- veebruar 2010
- jaanuar 2010
- detsember 2009
- november 2009
- oktoober 2009
- september 2009
- august 2009
- juuli 2009
- juuni 2009
- mai 2009
- aprill 2009
- märts 2009
- veebruar 2009
- jaanuar 2009
- detsember 2008
- oktoober 2008
- juuni 2008
- aprill 2008
- detsember 2007
- november 2007
- oktoober 2007
- september 2007
- august 2007
- juuli 2007
- juuni 2007
- mai 2007
- aprill 2007
- märts 2007
- jaanuar 2007



Vastutuse piiramine – mis ulatuses võimalik?
Lepingutes on tavapärased punktid, millega piiratakse poolte vastutust lepingu rikkumise korral. Võimalusi on ju mitmeid – nt näha ette kahju hüvitamine üksnes teatud kahju osas, süülise vastutuse korral või hoopis piirata hüvitatav kahju mingi summaga. Valikuid on teisigi. Tihti esineb ka olukordi, kus pooled soovivad välistada vastutuse täielikult. Seda kehtivalt siiski teha ei saa.
Kuigi pooled võivad lepingus kokku leppida vastutuse välistamises või selle piiramises, ei ole selline võimalus piiranguteta. Nimelt loetakse tühiseks kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda tahtliku rikkumise korral. Samuti on kehtetu kokkulepe, mis võimaldab kohustust täita oluliselt erinevalt eeldatust. Eeltoodu on mõistlik ja üldjuhul pooled ka taolisi vastutuse välistusi silmas ei pea. Siiski võib praktikas probleeme tekitada reegel, mille kohaselt loetakse tühiseks ka kokkulepe, mis välistab või piirab vastutust ebamõistlikult.
See tähendab joone tõmbamist mõistliku ja ebamõistliku vastutuse välistuse või piiramise vahele, mis ei pruugi olla alati lihtne. Näiteks ettevõtte müügi korral võib üldjuhul eeldada, et vastutuse piiramine ettevõtte müügisummaga on mõistlik. Aga millal muutub selline piirang ebamõistlikuks – kas 50%, 25% või 10% juures? Samuti võib praktikas olla problemaatiline tuvastada, millal on vastutuse summaline piirang mõistlik püsivalt osutatava teenuse korral või juhtudel mil teenuse osutaja saadav kasu on oluliselt väiksem kui teenuse osutaja poolt võimalik tekitatav kahju. Mõistagi sõltub piirangu lubatavus ka konkreetsetest asjaoludest ja lepingu teistest regulatsioonidest, mis tähendab, et esmapilgul ebamõistlik piirang võib tegelikult olla mõistlik ja vastupidi. Kahjuks puudub ka Riigikohtu praktika, mis aitaks eristada mõistlikku vastutuse välistust ja piiramist ebamõistlikust.
Seega tuleb juba tehingu planeerimisel arvestada asjaoluga, et vastutust lepingu rikkumise eest ei ole võimalik täielikult välistada. Samuti tuleb arvesse võtta, et vastutuse ebamõistlik piiramine loetakse tühiseks – aga selle eristamine mõistlikkust piirangust on tihti vaieldav.