Tehingu pooltele võib tulla üllatusena, et ettevõtte ülemineku regulatsioon võib kohalduda ka juhul, kui tervikliku majandusüksuse üleminekut pole küll ettevõtluse eripära tõttu võimalik tuvastada, kuid üle on antud töötajate üksus, millel on püsivad ühised ülesanded. Seda teemat on käsitlenud hiljuti ka Riigikohus (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsust nr 3-2-1-41-11).
Töölepingu seadus näeb ette, et töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Võlaõigusseaduse kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga, kusjuures sellistest kohustustest tekkinud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat ettevõtte üleminekust, kui mõnele neist nõuetest ei kehti lühem aegumistähtaeg. Lisaks näeb seadus ette, et eeltoodut kohaldatakse vastavalt ka ettevõtte kasutusse andmisele.
Riigikohus kordab viidatud lahendis üle oma varasema seisukoha, et ehkki ettevõtte üleminekuks on vajalik teatavas kogumis vara üleminek, ei pea ettevõtet või selle osa (käitist) moodustav vara üle minema tingimata korraga ja ühe tehinguga. Seega tuleks tähele panna, et ettevõtte üleminekuga võib tegemist olla ka juhul, kui vara, mis lõppkokkuvõttes moodustab ettevõtte või selle osa, antakse üle erinevatel aegadel ja jao kaupa.
Lisaks ei välista ettevõtte või selle osa üleminekut asjaolu, et ettevõtte üleandjale endale jääb pärast vara võõrandamist olulises osas vara. See tähendab, et ettevõtte ülemineku eelduseks ei ole üleandja kogu majandustegevuse lõppemine, vaid oluline on tuvastada, et ettevõtte omandajale läks üle selline vara, millega seotud tegevuse ettevõtte üleandja lõpetas ja mida omandaja jätkas.
Samuti viitab Riigikogus lahendis Euroopa Kohtu praktikale ettevõtte üleminekut reguleeriva Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ “Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta” rakendamisel ja tõlgendamisel. Muuhulgas on Euroopa Kohus direktiivi tõlgendamisel asunud seisukohale, et ettevõtte ülemineku tõendamisel on otsustav, kas majandusüksus säilitab oma identiteedi (kas tegevus tegelikult jätkub või alustatakse seda uuesti). Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et ettevõtte üleminek ei ole välistatud ka juhul, kui konkreetse ettevõtluse eripära tõttu ei ole terviklikku majandusüksust võimalik tuvastada. Näiteks on Euroopa Kohus leidnud, et põhiliselt tööjõul põhineva tegevusega majandussektorites võib teiste tootmistegurite puudumisel majandusüksusega samastada töötajate organiseeritud üksuse, mis on konkreetselt ja püsivalt seotud ühise ülesandega.
Seega tuleb ettevõtte ülemineku regulatsiooni võimalikku rakendumist silmas pidada ka juhul, kui ettevõtja otsustab näiteks üle anda kogu ettevõtte raamatupidamisega tegeleva üksuse (sh eelkõige raamatupidajatega sõlmitud töölepingud) ja hakata vastavat teenust raamatupidajate uuelt tööandjalt sisse ostma. Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika valguses võib sellisel juhul olla tegemist ettevõtte üleminekuga koos kõigi selle kohta seaduses sätestatud õiguste ja kohustustega (s.h solidaarne vastutus).
Töövaidluse raames ettevõtte ülemineku kindlakstegemisel tuleb eelkõige kontrollida, kas üle on läinud iseseisev majandusüksus, mis jätkab oma tegevust. Kui terviklikku majandusüksust ei ole ettevõtluse eripära tõttu võimalik tuvastada, võib majandusüksuseks olla töötajate üksus, millel on püsivad ühised ülesanded.
See postitus kuulub rubriiki Äri- ja lepinguõigus, Tööõigus, Ühinemised ja omandamised. Salvesta lemmikutesse
püsiviide. Kommentaarid ja trackback-viited on suletud.
Ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumine võib olla üllatuseks
Tehingu pooltele võib tulla üllatusena, et ettevõtte ülemineku regulatsioon võib kohalduda ka juhul, kui tervikliku majandusüksuse üleminekut pole küll ettevõtluse eripära tõttu võimalik tuvastada, kuid üle on antud töötajate üksus, millel on püsivad ühised ülesanded. Seda teemat on käsitlenud hiljuti ka Riigikohus (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsust nr 3-2-1-41-11).
Töölepingu seadus näeb ette, et töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Võlaõigusseaduse kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga, kusjuures sellistest kohustustest tekkinud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat ettevõtte üleminekust, kui mõnele neist nõuetest ei kehti lühem aegumistähtaeg. Lisaks näeb seadus ette, et eeltoodut kohaldatakse vastavalt ka ettevõtte kasutusse andmisele.
Riigikohus kordab viidatud lahendis üle oma varasema seisukoha, et ehkki ettevõtte üleminekuks on vajalik teatavas kogumis vara üleminek, ei pea ettevõtet või selle osa (käitist) moodustav vara üle minema tingimata korraga ja ühe tehinguga. Seega tuleks tähele panna, et ettevõtte üleminekuga võib tegemist olla ka juhul, kui vara, mis lõppkokkuvõttes moodustab ettevõtte või selle osa, antakse üle erinevatel aegadel ja jao kaupa.
Lisaks ei välista ettevõtte või selle osa üleminekut asjaolu, et ettevõtte üleandjale endale jääb pärast vara võõrandamist olulises osas vara. See tähendab, et ettevõtte ülemineku eelduseks ei ole üleandja kogu majandustegevuse lõppemine, vaid oluline on tuvastada, et ettevõtte omandajale läks üle selline vara, millega seotud tegevuse ettevõtte üleandja lõpetas ja mida omandaja jätkas.
Samuti viitab Riigikogus lahendis Euroopa Kohtu praktikale ettevõtte üleminekut reguleeriva Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ “Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta” rakendamisel ja tõlgendamisel. Muuhulgas on Euroopa Kohus direktiivi tõlgendamisel asunud seisukohale, et ettevõtte ülemineku tõendamisel on otsustav, kas majandusüksus säilitab oma identiteedi (kas tegevus tegelikult jätkub või alustatakse seda uuesti). Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et ettevõtte üleminek ei ole välistatud ka juhul, kui konkreetse ettevõtluse eripära tõttu ei ole terviklikku majandusüksust võimalik tuvastada. Näiteks on Euroopa Kohus leidnud, et põhiliselt tööjõul põhineva tegevusega majandussektorites võib teiste tootmistegurite puudumisel majandusüksusega samastada töötajate organiseeritud üksuse, mis on konkreetselt ja püsivalt seotud ühise ülesandega.
Seega tuleb ettevõtte ülemineku regulatsiooni võimalikku rakendumist silmas pidada ka juhul, kui ettevõtja otsustab näiteks üle anda kogu ettevõtte raamatupidamisega tegeleva üksuse (sh eelkõige raamatupidajatega sõlmitud töölepingud) ja hakata vastavat teenust raamatupidajate uuelt tööandjalt sisse ostma. Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktika valguses võib sellisel juhul olla tegemist ettevõtte üleminekuga koos kõigi selle kohta seaduses sätestatud õiguste ja kohustustega (s.h solidaarne vastutus).
Töövaidluse raames ettevõtte ülemineku kindlakstegemisel tuleb eelkõige kontrollida, kas üle on läinud iseseisev majandusüksus, mis jätkab oma tegevust. Kui terviklikku majandusüksust ei ole ettevõtluse eripära tõttu võimalik tuvastada, võib majandusüksuseks olla töötajate üksus, millel on püsivad ühised ülesanded.