Ekspertiisidest ehitusvaidlustes

Tavapäraselt lõppeb pooltevaheline lepinguline suhe selliselt, et mõlemad pooled täidavad oma lepingust tulenevad kohustused kohaselt (s.t nii nagu leping ette näeb) ning mõlemad pooled saavad täidetud lepingust oodatud kasu. Ehituslepingu puhul tähendab see seda, et tellija on rahul temale ehitatud ehitisega ja ehitaja on rahul tellijalt saadud tasuga ehitamise eest. Samas iseloomustab igasugust lepingulist suhet ka see, et üks lepingupool võib lepingu täitmise käigus või pärast teise poole lepingulise kohustuse täitmist olla seisukohal, et teine pool ei täitnud oma lepingulist kohustust nii nagu lepingus oli ette nähtud. Ehituslepingu puhul on sagedasemad juhud, kus tellija leiab pärast ehitise valmimist, et ehitatud objekt ei vasta nendele omadustele, mis olid lepingus ette nähtud. Kui ehitaja selle seisukohaga ei nõustu võib pooltevaheline vaidlus kohtus kesta aastaid.

Kas ehitaja poolt ehitatu vastab lepingule?

Jättes käesolevas artiklis kõrvale mitmed materiaalõiguslikud küsimused (näiteks milliseid õiguskaitsevahendeid võib ja saab tellija kasutada), mis sellise vaidluse kestel kerkivad, on peaaegu alati selliste vaidluste keskseks küsimuseks see, kas ehitaja poolt ehitatud objekt vastas lepingus kokku lepitule. Sellele küsimusele ei ole aga tihti võimalik vastust anda juristil, sest tegemist on spetsiifiliste erialaste ehitus-tehniliste küsimustega ning seetõttu tekib vajadus selle kohta saada arvamus eksperdilt. Käesoleva artikli eesmärgiks ongi käsitleda teemasid, mida peaks lepingu pooled seoses sellega ehituslepingu sõlmimisel silmas pidama.

Tsiviilvaidluste (mille hulka kuuluvad ehituslepingutega seonduvad vaidlused) pidamist reguleeriv tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab, et kohus võib menetlusosalise taotlusel küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Nagu juba eespool viidatud peetaksegi kohtupraktikas eriteadmisi nõudvateks asjaoludeks küsimusi, mis seonduvad sellega, kas ehitaja poolt ehitatud objekt vastas lepingu tingimustele. Oluline on seejuures, et ehitusvaidluste puhul ongi reeglina kohtu jaoks kõige olulisemaks tõendiks kohtu poolt määratud ekspertiis. Kui kohtu poolt määratud ekspertiisi järeldustest tuleneb, et ehitaja töö ei vastanud lepingutingimustele, siis reeglina kohus sellele oma otsuse ka rajab ning vastupidi.

Eksperdist sõltub lahendus

Vaidluse lahendamise seisukohalt on seega tähtis ka isik, kes ekspertiisi teeb, sest just eksperdiks määratud isiku teadmistest, oskustest, kogemustest ja seisukohtadest võib oleneda kohtuasja lõpplahendus. Siinjuures on oluline, et ka eksperdid on tihti vaidlusaluse küsimuse suhtes erinevatel seisukohtadel. Nii on tavaline, et pooled tellivad juba enne vaidluse kohtusse jõudmist ekspertiise ning üsna tavapärane on, et ühe poole tellitud ekspertiisist järeldub, et ehitis on puudustega, kuid teise poole poolt tellitud ekspertiis on vastupidisel seisukohal.

Juhul, kui kohus on otsustanud vaidlusaluse küsimuse suhtes määrata ekspertiisi, siis määrab kohus ka isiku, kes selle ekspertiisi läbi viib. Kui pooled on eksperdi isikus kokku leppinud, määrab kohus selle isiku eksperdiks. Samas on pooled kohtusse jõudmisel sageli juba nii tülis, et ei suudeta kokku leppida ka eksperdi isikus ning sellisel juhul jääb isiku määramine kohtu otsustada.

Riiklikult tunnustatud eksperdid

Tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab, et kohus peab reeglina määrama eksperdiks isiku, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. Seega tuleb seadusest kohustus määrata eksperdiks üksnes riiklikult tunnustatud ekspert, s.o isik, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja, mida peab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Tuleb märkida, et isiku riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kandmisele eelneb seaduse kohaselt üksnes formaalne kontroll ning sisulist teadmiste, oskuste ja kutsesobivuse kontrolli isiku nimekirja kandmisel ei toimu. Erialase pädevuse osas sätestab seadus, et riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja tuleb kanda isik, kes on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse ning kes on vähemalt kolm aastat vahetult enne nimekirja kandmise taotlemist töötanud teadusvaldkonnas, milles taotletakse riiklikku tunnustamist ning mis annab ekspertiisi tegemiseks siseriiklikult tunnustatud nõuete kohase kvalifikatsiooni.

Erialase pädevuse kontrollimiseks tuleb isikul seaduse kohaselt ekspertiisiasutusele esitada erialast haridust tõendav dokument ning soovitus erialaselt kutseühingult või kaks soovitust erialal tunnustatud asjatundjatelt või andmed vastava asutuse või volitatud juriidilise isiku poolt tunnustamise (atesteerimine, litsentseerimine või muu vorm) kohta. Arvestades seda, et ehitusvaidlustes on ekspertiisidel tihti otsustav tähendus ning et kohus peab eksperdi reeglina määrama riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud isikute seast, siis on allakirjutanu seisukohal, et selline üksnes formaalne kontroll ekspertide erialase pädevuse kohta ei ole piisav selleks, et tagada, et kõigi nimekirja kantud isikute oskused, teadmised ja kutseomadused oleks vastavuses ehitusekspertiiside tähtsusega kohtupraktikas.

Ekspert igas küsimuses?

Olen seisukohal, et praegune praktika, kus ekspertiisi valdkonnaks on reeglina „ehitus-tehniline ekspertiis“ on liiga lai, sest ehitamine hõlmab endast väga laia tegevust ning on küsitav, kas isik saab olla kõrgemal tasemel pädev näiteks nii katuse- kui ka vundamendi ehitus-tehnilistes probleemides. Seadusandja peaks allakirjutanu arvates tegema ehitusala kohtuekspertiisidega seonduvalt koostööd Tallinna Tehnikaülikooli ja/või erialaste kutseliitudega ning andma sisulise kontrolli ekspertide pädevuse üle neile, sätestades muuhulgas ka sisulised nõuded riiklikult tunnustatud nimekirja kantavate ekspertide pädevusele (mh näiteks eksami tegemise nimekirja kandmisel, täiendkoolituse läbimise kontrolli jne). Ka erialaliidud võiksid olla selles küsimuses aktiivsemad, koostades muuhulgas ka eeskirju, keda võiks tunnustatud eksperdiks nimetada, kuidas toimub eksperdi pädevuse kontroll, moodustades ka erialaliidu siseseid organeid, mis lahendaks küsimusi, mis seonduvad eksperdi kutseeetika ja kutsesobivusega.

Arvestades seega seda, et kohus peab vaidluse korral valima eksperdiks riiklikult tunnustatud isikute nimekirja kantud eksperdi, kelle erialase pädevuse üle samas puudub sisuline kontroll, siis kohtuvaidluse seisukohast tähendab see seda, et ekspertiisi võib ehitusvaidluse keskses küsimuses teha isik, kellel tegelikkuses puudub piisav pädevus. Kuna kohtunik ei ole ehitusala asjatundja, siis on ka kohtunikul keeruline kui mitte võimatu kahelda ekspertiisi järeldustes. Samas annab seadus lepingu pooltele võimaluse sellist olukorda vältida, kui juba lepingu sõlmimisel nähakse ette, et lepingu täitmise käigus võivad pooltel tekkida ehitatava objekti omaduste ja kvaliteedi osas vaidlused. Nimelt lubab tsiviilkohtumenetluse seadustik sõlmida pooltel kokkuleppeid vaidluses kasutatavate tõendite osas. Pooled võivad seaduse kohaselt kokku leppida muuhulgas, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada. Seega, et vältida olukorda, kus kohtuvaidluse lahendamise seisukohalt olulise ekspertiisi teeb isik, kelle pädevuses pooled kindlad pole, soovitan juba lepingu sõlmimisel ette näha, kes on see isik, kes vaidluse tekkimisel teeb ekspertiisi vaidlusalase küsimuse osas ning välistada igasuguste teiste tõendite esitamise võimaluse. Lepingu sõlmimisel on pooltel reeglina ka võimalik eksperdi isikus kokkuleppele saada. Nagu juba eespool öeldud: pärast vaidluse jõudmist kohtusse on pooled reeglina juba nii tülis, et kokkuleppele ei jõuta enam ükskõik mis küsimuses.

Mõtle veidi ette ja vali ekspert juba lepingu sõlmimise ajal

Kuigi käesolev artikkel keskendus üksnes ehituslepingust tulenevatele võimalikele vaidlustele, siis võib siin tehtud järeldusi ja soovitusi laiendada ka teist liiki lepingutele. Juhul, kui lepingu täitmise käigus võivad tekkida poolte vahel vaidlused, mille lahendamine vajab mingis valdkonnas spetsiifilisi erialasi teadmisi (näiteks ettevõtte väärtuse hindamine, kinnisasja väärtuse hindamine, raamatupidamislikud küsimused), siis selleks, et vältida seda, et olulise ekspertiisi teeb isik, kelle pädevuse osas pooled kindlad ei ole, soovitan juba lepingus ette näha isiku, kes vaidluse korral esitab oma arvamuse vaidlusaluse asjaolu kohta.