Eesti võtab peagi üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ, mis on rohkem tuntud nime all UCITS IV. Artikli avaldamise seisuga ei ole veel täpselt teada, millal UCITS IV kaasnevad muudatused Eestis jõustuvad – küll on liikmesriikidel direktiivijärgne kohustus kohaldada muudatused siseriiklikus õiguses alates 1. juulist 2011. Direktiivi õigeaegse kohaldamata jätmise korral on Euroopa Komisjonil õigus liikmesriigi suhtes alustada rikkumismenetlus ning selle viimase instantsina pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole, et nõuda karistussumma kohaldamist ja/või direktiivi siseriiklikus õiguses kohaldamist. Reeglina on Eesti lahendanud direktiivide kohaldamisega seotud küsimused rikkumismenetluse eelmenetluse faasis ehk ilma Euroopa Liidu Kohtu kohtumenetluseta. UCITS IV ülevõtmistähtajaga seoses käsitleme alljärgnevalt investor-eurofondi (ing. k feeder) ja ühiseurofondi (ing. k master) struktuuri (edaspidi „investor- ja ühisfondi struktuur“ ).
UCITS IV alusel paika pandud investor- ja ühisfondi struktuur on ette nähtud mastaabiefekti saavutamiseks: fondivalitseja kulude kokkuhoidmiseks, kuna jõustatav direktiiv võimaldab eurofonde (Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ alusel asutatud fond) ühendada ühise juhtimise alla. Iga eurofond võib võtta kasutusele investor- ja ühisfondi struktuuri eeldusel, et nii investorfond kui ka ühisfond on allutatud UCITS direktiividest tulenevatele nõuetele. Investorfond on mõeldud investoritelt raha kaasamiseks ning investoritele väljamaksete tegemiseks. Investorfondi üks eesmärk on võimaldada teha investoritele väljamakseid n-ö siseriikliku maksena ning piiriülese maksustamise rägastikuta, mis kaasneb olukorraga kui investeerimisfond on registreeritud ühes riigis ning väljamakse tehakse teise riigi maksuresidendile. Investorfond omakorda paigutab investoritelt kaasatud raha ühisfondi. Ühisfondi saavad investeerida ka investorid otse. Alljärgnev joonis on mõeldud illustreerimaks investor- ja ühisfondide suhet:
Täiendavalt olgu märgitud, et investorfond peab paigutama vähemalt 85% oma varadest mõnda eurofondi või enda allfondi. Investor- ja ühisfondide üle teostab finantsjärelevalvet investorfondi asukohajärgne finantsjärelevalve asutus. Juhul, kui investor- ja ühisfond on registreeritud erinevates riikides, siis ühisfondi asukohajärgne finantsjärelevalve asutus üksnes kontrollib, kas ühisfond vastab investeerimispiirangutele.
See postitus kuulub rubriiki Pangandus- ja finantsõigus. Salvesta lemmikutesse
püsiviide. Kommentaarid ja trackback-viited on suletud.
UCITS IV: investor-eurofondi ja ühiseurofondi regulatsioon
Eesti võtab peagi üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ, mis on rohkem tuntud nime all UCITS IV. Artikli avaldamise seisuga ei ole veel täpselt teada, millal UCITS IV kaasnevad muudatused Eestis jõustuvad – küll on liikmesriikidel direktiivijärgne kohustus kohaldada muudatused siseriiklikus õiguses alates 1. juulist 2011. Direktiivi õigeaegse kohaldamata jätmise korral on Euroopa Komisjonil õigus liikmesriigi suhtes alustada rikkumismenetlus ning selle viimase instantsina pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole, et nõuda karistussumma kohaldamist ja/või direktiivi siseriiklikus õiguses kohaldamist. Reeglina on Eesti lahendanud direktiivide kohaldamisega seotud küsimused rikkumismenetluse eelmenetluse faasis ehk ilma Euroopa Liidu Kohtu kohtumenetluseta. UCITS IV ülevõtmistähtajaga seoses käsitleme alljärgnevalt investor-eurofondi (ing. k feeder) ja ühiseurofondi (ing. k master) struktuuri (edaspidi „investor- ja ühisfondi struktuur“ ).
UCITS IV alusel paika pandud investor- ja ühisfondi struktuur on ette nähtud mastaabiefekti saavutamiseks: fondivalitseja kulude kokkuhoidmiseks, kuna jõustatav direktiiv võimaldab eurofonde (Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ alusel asutatud fond) ühendada ühise juhtimise alla. Iga eurofond võib võtta kasutusele investor- ja ühisfondi struktuuri eeldusel, et nii investorfond kui ka ühisfond on allutatud UCITS direktiividest tulenevatele nõuetele. Investorfond on mõeldud investoritelt raha kaasamiseks ning investoritele väljamaksete tegemiseks. Investorfondi üks eesmärk on võimaldada teha investoritele väljamakseid n-ö siseriikliku maksena ning piiriülese maksustamise rägastikuta, mis kaasneb olukorraga kui investeerimisfond on registreeritud ühes riigis ning väljamakse tehakse teise riigi maksuresidendile. Investorfond omakorda paigutab investoritelt kaasatud raha ühisfondi. Ühisfondi saavad investeerida ka investorid otse. Alljärgnev joonis on mõeldud illustreerimaks investor- ja ühisfondide suhet:
Täiendavalt olgu märgitud, et investorfond peab paigutama vähemalt 85% oma varadest mõnda eurofondi või enda allfondi. Investor- ja ühisfondide üle teostab finantsjärelevalvet investorfondi asukohajärgne finantsjärelevalve asutus. Juhul, kui investor- ja ühisfond on registreeritud erinevates riikides, siis ühisfondi asukohajärgne finantsjärelevalve asutus üksnes kontrollib, kas ühisfond vastab investeerimispiirangutele.