-
Värsked postitused
- The International Comparative Legal Guide: Securitisation 2012
- Boreniuse tööõiguse spetsialistid osalevad Tööandjate keskliidu ümarlaual: töö tasustamise õiguslikud küsimused
- Juriidiline isik – kas autor või autoriõiguse omaja?
- Võõra kaubamärgi kasutamine võib tähendada ka teenitud kasumist ilmajäämist
- Advokaadibüroo Borenius intellektuaalse omandi valdkonna rahvusvaheline tunnustus
Arhiiv
- mai 2012
- aprill 2012
- märts 2012
- veebruar 2012
- jaanuar 2012
- detsember 2011
- november 2011
- oktoober 2011
- september 2011
- juuli 2011
- juuni 2011
- mai 2011
- aprill 2011
- märts 2011
- veebruar 2011
- jaanuar 2011
- detsember 2010
- november 2010
- oktoober 2010
- september 2010
- august 2010
- juuli 2010
- juuni 2010
- mai 2010
- aprill 2010
- märts 2010
- veebruar 2010
- jaanuar 2010
- detsember 2009
- november 2009
- oktoober 2009
- september 2009
- august 2009
- juuli 2009
- juuni 2009
- mai 2009
- aprill 2009
- märts 2009
- veebruar 2009
- jaanuar 2009
- detsember 2008
- oktoober 2008
- juuni 2008
- aprill 2008
- detsember 2007
- november 2007
- oktoober 2007
- september 2007
- august 2007
- juuli 2007
- juuni 2007
- mai 2007
- aprill 2007
- märts 2007
- jaanuar 2007



Riigikohus kinnitas sõnaselgelt hääleõiguse mõju osaluse väärtusele
Hiljutine Riigikohtu otsus selgitab äriühingu osaluse väärtuse hindamise põhimõtteid. Kohus analüüsis tõusetunud probleemi seoses panditud osa väärtuse vähenemisega osakapitali muutmisel ning kinnitas selgesõnaliselt äripraktikas tavapärast arusaama – osaluse väärtust mõjutab ka sellega kaasnev hääleõigus.
Nimelt oli ühingu ainus osa panditud pandipidaja kasuks, kuid pärast pandi seadmist otsustas pantija vähendada ja seejärel suurendada ühingu osakapitali. Selle tagajärjel ei olnud pantija enam ühingu ainuosanik, vaid omas ühingus 25-protsendilist osalust. Riigikohus leidis, et taoline osakapitali vähendamine ja suurendamine kahjustas pandipidaja huve, kuna pandieseme väärtus vähenes oluliselt. Kohtu selgituste kohaselt mõjutab osaluse osalusprotsent otseselt selle väärtust. Seejuures pidas kohus silmas eelkõige asjaolu, et väiksema osalusprotsendiga ei ole võimalik otsustada olulisi küsimus või nende otsustamist blokeerida, ehk viitas sõnaselgelt hääleõiguse mõjule osaluse väärtuse hindamisel.
Seega on kohus leidnud, et osaluse väärtus ei ole seotud üksnes õigusega saada dividendi või muud väljamakset vastavalt osaluse suurusele, vaid arvesse tuleb võtta ka muid olulisi asjaolusid, milleks teiste seas on ka osalusega kaasnev hääleõigus. Ühingu 51-protsendiline osalus on üldjuhul väärtuslikum kui 49-protsendiline osalus muu hulgas seetõttu, et võimaldab ilma teise poole nõusolekuta vastu võtta paljusid otsuseid ning korraldada ühingu tegevust vastavalt oma soovile – näiteks valida juhtorgani liikmeid või otsustada dividendi jaotamise üle. Sageli võibki kontroll juhtimise üle olla aktsionäri või osaniku jaoks olulisem kui õigus saada paar protsenti rohkem dividende.
Kuigi kohus on kinnitanud hääleõiguse mõju osaluse väärtusele, toimub selle summaline väljaarvutamine kaasusepõhiselt, arvestades ka teisi olulisi asjaolusid. Teisalt ei pruugi arvuline väljendus olla alati oluline, mida demonstreeris ka käesolev kohtuasi – pantijal oli kohustus teavitada pandipidajat osaluse väärtuse vähenemisest kui pandipidaja huve kahjustavast sündmusest ning selle rikkumine tõi kaasa enam kui 10 miljoni kroonise leppetrahvi nõude.