Käesoleval aastal on Riigikogu vastu võtnud kahe seaduse muudatused, mille eesmärgid mõneti kattuvad. Nimelt jõustus 03. aprillil 2011. a. investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus ning 01. augustil 2011. a. jõustub kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. Mõlema muudatuse ajendiks on alates 2008. aastast finantsturgudel valitsevad raskused ning järgnevalt anname ülevaate kummagi seadusemuudatusega kaasnevatest olulisematest muudatustest.
Kevadel jõustunud investeerimisfondide seaduse muudatuste üheks peamiseks eesmärgiks on reguleerida pankade, kindlustusandjate ning pensionifondide ja muude avalike fondide fondivalitsejate ning ka väärtpaberibörsil noteeritud ettevõtjate juhtide ja juhtivtöötajate tasustamise, sealhulgas tulemustasude maksmise, põhimõtteid ning järelvalve teostamist nende põhimõtete rakendamise üle. Sellest tulenevalt on investeerimisfondide seadusesse muu hulgas lisatud säte, mille kohaselt peab pensionifondi ja muu avaliku fondi fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted:
- olema selged, läbipaistvad ja kooskõlas usaldusväärse ning tõhusa riskide juhtimise põhimõttega ja fondivalitseja valitsetavate fondide investeerimispoliitikaga;
- lähtuma fondivalitseja äristrateegiast ja väärtustest, arvestades fondivalitseja ja tema poolt valitsetavate fondide majandustulemusi ning fondi osakuomanike või aktsionäride ja muude klientide õigustatud huve;
- lähtuma fondivalitseja pikaajalistest eesmärkidest ja võtma arvesse suutlikkust toime tulla väliskeskkonna muutustega.
Pensionifondi juhatuse liikmele või töötajale, kes omab otsustuspädevust seoses kohustusliku pensionifondi investeeringute tegemisega, ei tohi maksta tulemustasu juhul, kui see põhineb lühemal kui fondi viimase kolme aasta tootlusel.
Käesoleva aasta 1. augustil jõustub ka kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus, millega:
- täiendatakse konservatiivsete pensionifondide investeerimispiiranguid;
- täiendatakse fondivalitsejatele esitatavaid nõudeid;
- muudetakse pensionifondidega seotud aruandluse ja avalikustamise korda;
- muudetakse kohustuslike pensionifondide vahetamise ja sissemaksete suunamise reegleid.
Muu hulgas sätestatakse täpsemad tingimused fondivalitseja riskijuhtimise reeglitele ning piiratakse kohustusliku pensionifondi vara fondivalitseja poolt valitsetavate teistesse fondidesse investeerimist.
Finantsturgudel valitsevad raskused on kaasa toonud olukorra, kus seadusloomega üritatakse kohaldada põhimõtteid, mis piiraks finantsasutuste poolt ebamõistlike riskide võtmist. Samas on raskes majanduslikus keskkonnas ettevõtluse ülereguleerimise oht. Stabiilne majandus ja õigusruum on pika ajalooga riikide pärusmaa ning seetõttu on selge, et Eestis tuleb analoogseid muudatusi ka edaspidi.
See postitus kuulub rubriiki Pangandus- ja finantsõigus. Salvesta lemmikutesse
püsiviide. Kommentaarid ja trackback-viited on suletud.
Investeerimisfonide regulatsiooni muudatused
Käesoleval aastal on Riigikogu vastu võtnud kahe seaduse muudatused, mille eesmärgid mõneti kattuvad. Nimelt jõustus 03. aprillil 2011. a. investeerimisfondide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus ning 01. augustil 2011. a. jõustub kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. Mõlema muudatuse ajendiks on alates 2008. aastast finantsturgudel valitsevad raskused ning järgnevalt anname ülevaate kummagi seadusemuudatusega kaasnevatest olulisematest muudatustest.
Kevadel jõustunud investeerimisfondide seaduse muudatuste üheks peamiseks eesmärgiks on reguleerida pankade, kindlustusandjate ning pensionifondide ja muude avalike fondide fondivalitsejate ning ka väärtpaberibörsil noteeritud ettevõtjate juhtide ja juhtivtöötajate tasustamise, sealhulgas tulemustasude maksmise, põhimõtteid ning järelvalve teostamist nende põhimõtete rakendamise üle. Sellest tulenevalt on investeerimisfondide seadusesse muu hulgas lisatud säte, mille kohaselt peab pensionifondi ja muu avaliku fondi fondivalitseja juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtted:
Pensionifondi juhatuse liikmele või töötajale, kes omab otsustuspädevust seoses kohustusliku pensionifondi investeeringute tegemisega, ei tohi maksta tulemustasu juhul, kui see põhineb lühemal kui fondi viimase kolme aasta tootlusel.
Käesoleva aasta 1. augustil jõustub ka kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus, millega:
Muu hulgas sätestatakse täpsemad tingimused fondivalitseja riskijuhtimise reeglitele ning piiratakse kohustusliku pensionifondi vara fondivalitseja poolt valitsetavate teistesse fondidesse investeerimist.
Finantsturgudel valitsevad raskused on kaasa toonud olukorra, kus seadusloomega üritatakse kohaldada põhimõtteid, mis piiraks finantsasutuste poolt ebamõistlike riskide võtmist. Samas on raskes majanduslikus keskkonnas ettevõtluse ülereguleerimise oht. Stabiilne majandus ja õigusruum on pika ajalooga riikide pärusmaa ning seetõttu on selge, et Eestis tuleb analoogseid muudatusi ka edaspidi.