Lõpuks ka Eestil oma ruumiandmete seadus

Veebruaris k.a. võeti vastu ruumiandmete seadus, mis tagab Euroopa Liidu vastava direktiivi ülevõtmise Eesti õigusesse. Seadus täidab senise lünga kirja pandud Eesti ruumiandmete infrastruktuuri õiguslike aluste osas.

Ruumiandmeteks on andmed, mis osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Seega on ruumiandmed igasugused andmed, mis on seotud konkreetse geograafilise asukohaga ning mida saab selle asukohaga seostada kas koordinaatide abil või muul viisil (nt kirjelduste, seoste kaudu). Seaduse seletuskirja kohaselt on ruumiandmeteks ka andmekogudes olevad andmed, mis kirjeldavad reaalmaailmanähtuste asukohta (näiteks maakond, vald, küla), omadusi (näiteks pinnavormide kõrgus, laius) ja kuju (näiteks ümar, kandiline) geograafilises ruumis.  Seega tulenevad seadusest nõuded näiteks geodeetiliste, aadressi- ja topograafiliste andmete töötlemiseks.

Sarnaselt isikuandmetega loetakse ka ruumiandmete puhul andmete töötlemiseks iga andmetega tehtavat toimingut. Töötlemise eraldi määratletud etapiks on ruumiandmete hõive. Hõiveks loetakse  kõiki andmete töötlemise toiminguid, mille tulemusena andmed kogumisse tekivad (nt kogumine ja salvestamine, olemasolevate andmete muutmine ja ühendamine, mille tulemusena tekivad uued andmed jne).

Seadus sätestab reeglid selle kohta, kuidas kõiki selliseid andmeid koguda, jagada, säilitada, kasutada ja muul viisil töödelda. Samuti näeb seadus ette Eesti geoportaali (veebileht, mille kaudu saab internetis juurdepääsu ruumiandmetele ning nendega seotud teabele ja teenustele) pidamise põhinõuded. Sätestatud on ka tingimused ruumiandmete erasektori kasutusse andmiseks avaliku sektori poolt.

See postitus kuulub rubriiki Andmekaitse, Intellektuaalne omand ja tehnoloogia. Salvesta lemmikutesse püsiviide. Kommentaarid ja trackback-viited on suletud.