-
Värsked postitused
- The International Comparative Legal Guide: Securitisation 2012
- Boreniuse tööõiguse spetsialistid osalevad Tööandjate keskliidu ümarlaual: töö tasustamise õiguslikud küsimused
- Juriidiline isik – kas autor või autoriõiguse omaja?
- Võõra kaubamärgi kasutamine võib tähendada ka teenitud kasumist ilmajäämist
- Advokaadibüroo Borenius intellektuaalse omandi valdkonna rahvusvaheline tunnustus
Arhiiv
- mai 2012
- aprill 2012
- märts 2012
- veebruar 2012
- jaanuar 2012
- detsember 2011
- november 2011
- oktoober 2011
- september 2011
- juuli 2011
- juuni 2011
- mai 2011
- aprill 2011
- märts 2011
- veebruar 2011
- jaanuar 2011
- detsember 2010
- november 2010
- oktoober 2010
- september 2010
- august 2010
- juuli 2010
- juuni 2010
- mai 2010
- aprill 2010
- märts 2010
- veebruar 2010
- jaanuar 2010
- detsember 2009
- november 2009
- oktoober 2009
- september 2009
- august 2009
- juuli 2009
- juuni 2009
- mai 2009
- aprill 2009
- märts 2009
- veebruar 2009
- jaanuar 2009
- detsember 2008
- oktoober 2008
- juuni 2008
- aprill 2008
- detsember 2007
- november 2007
- oktoober 2007
- september 2007
- august 2007
- juuli 2007
- juuni 2007
- mai 2007
- aprill 2007
- märts 2007
- jaanuar 2007



Koolivaheaja töötajad
Suvi on käes ja paljud koolivaheajal taskuraha teenida soovivad alaealised tööturule jõudnud. Seoses sellega on Tööinspektsioon teatanud, et võtab luubi alla alaealiste tööjõudu kasutavad tööandjad ja kontrollib pisteliselt, kas nad täidavad kõiki alaealiste tööga seotud nõudeid. Järgnevalt tutvustamegi alaealiste töötajatega seotud erinõudeid, millega tööandjad peavad nende tööle võtmisel arvestama.
Alaealisele lubatud tööd
Töölepingu seaduse kohaselt võib tööandja tööle võtta alaealisi alates 7. eluaastast. Lapsi vanuses 7-15 aastat, samuti 15-aastaseid ja vanemaid koolikohustuslikke alaealisi võib lubada üksnes sellisele tööle, mis:
• ei ületa alaealise kehalisi või vaimseid võimeid,
• ei ohusta alaealise kõlblust,
• ei sisalda ohte, mida alaealine ei suuda märgata ega ära hoida,
• ei takista alaealise sotsiaalset arengut ja hariduse omandamist,
• ei ohusta alaealise tervist töökeskkonna ohutegurite tõttu.
Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). Sellistele alaealistele sobivate kergete tööde näidisloetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 93. Näiteks lubab määrus neid rakendada kergetel põllumajandustöödel (istutamine, rohimine, kastmine jms), abitöödel kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutusettevõtetes, puhastus- ja koristustöödel, kontoritööl. Loetelu ei ole ammendav – põhimõtteliselt ei ole välistatud ka loetelus nimetamata kerged tööd.
Veelgi noorematel, 7–12-aastastel alaealistel on lubatud teha kerget tööd üksnes kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, st sellises vanuses lapsi saab rakendada eelkõige artisti, näitleja või modellina.
Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealiste töötamine on keelatud, on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 94. Näiteks on selle määruse järgi keelatud alaealiste rakendamine töödel, kus esineb kahjustav kiirgus või vibratsioon, kõrge müratasemega töökeskkonnas, töödel, mida tuleb teha pidevalt madala või kõrge õhutemperatuuri juures, aga ka näiteks töödel, mille tempo määravad masinad ja kus tasustatakse vastavalt töötulemustele. Määruses toodud loetelu pole ammendav, st alaealisi ei tohi rakendada ka määruses nimetamata töödele, mis on alaealise tervisele ohtlikud.
Töölepingu sõlmimine
Alaealise võib tööle lubada üksnes juhul, kui alaealise seaduslik esindaja on andnud tema töötamiseks nõusoleku või heakskiidu. Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega peab tööandja taotlema ka tööinspektori nõusoleku.
Alaealise töö- ja puhkeaeg
Alaealiste töötajate maksimaalne igapäevane tööaeg ning minimaalne tööpäevadevaheline puhkeaeg sõltub töötaja vanusest ja koolikohustusest:
ja 17-aastased töötajad
Kui täiskasvanud töötajale tuleb tööpäevasisene vaheaeg anda juhul, kui töötamine ületab 6 tundi, siis alaealisele töötajale peab tööpäevasisene vaheaeg tagatud olema juba siis, kui tööaeg ületab 4,5 tundi.
Summeeritud tööaega alaealistele üldiselt rakendada ei saa, sest ka summeeritud tööaja puhul tuleb tööandjatel kinni pidada eelnimetatud maksimaalsest igapäevasest ja iganädalasest töötundide arvust ning minimaalsest tööpäevadevahelisest puhkeajast. Seetõttu tuleks summeeritud tööaja rakendamine alaealistele kõne alla ainult juhul, kui alaealine töötab osalise ajaga, st tema töölepingus kokkulepitud töö (tundide arv) jääb alla eelpool tabelis märgitu.
Ühtlasi on keelatud alaealiste rakendamine ületunnitööle.
Alaealised ei tohi töötada õhtusel- ja ööajal kell 20.00 kuni 06.00. Teatud erandid on tehtud siiski kultuuri-, kunsti-, spordi- ja reklaamitegevuse alal – nendes valdkondades võivad alaealised täiskasvanu järelevalve all töötada ka ajavahemikus kell 20.00-24.00.
Koolikohustuslikud alaealised ei tohi töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest. Samuti ei tohi alaealist töötajat tööle rakendada vahetult enne koolipäeva algust.
Alaealise puhkus
Lisaks eelnimetatud tööaja piirangutele on alaealistele ette nähtud ka pikem puhkus: alaealise töötaja põhipuhkus on minimaalselt 35 kalendripäeva aastas. Ehkki puhkust saab nõuda töötaja, kes on töötanud tööandja juures vähemalt kuus kuud ning seega üksnes suvevaheajal töötavad alaealised üldiselt puhkust kasutada ei saa, tuleb ka neile puhkust siiski arvestada ning töölepingu lõppemisel maksta neile kasutamata puhkuse eest hüvitist. Alaealised, kes töötavad tööandja juures vähemalt kuus kuud, saavad nõuda puhkust nagu teisedki töötajad, kusjuures tööandja peab neile soovi korral võimaldama puhkust koolivaheajal.
Alaealiste töölähetusse saatmine
Alaealiste töötajate töölähetusse saatmine on võimalik üksnes juhul, kui sellega nõustub nii alaealine ise kui tema seaduslik esindaja.
Tööandja vastutus
Eelkirjeldatud alaealiste tööga seotud nõudeid rikkuvat juriidilisest isikust tööandjat võidakse karistada rahatrahviga summas kuni 1 300 eurot.