Töötaja internetikasutuse jälgimisel tuleb­ olla väga hoolikas, kirjutab Äripäeva Käsiraamatu autor, vandeadvokaat Ave Piik rubriigis “Autor annab nõu“, sest läbimõtlemata tegevusega riskib tööandja töötaja põhi­õiguste rikkumisega.

Tööandja võib andmeid töötaja interneti­kasutamise kohta koguda ainult kindlaks määratud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Andmeid võib koguda siiski ainult töötaja nõusolekul või töölepingu täitmiseks.

Veebikäitumise jälgimise eesmärk on üldjuhul tagada arvutisüsteemi turvalisus ning kontrollida töökohustuste täitmist. Vaidluste vältimiseks on soovitatav eesmärgid töö­lepingus või eraldi kokkuleppes üksikasjalikult kirja panna. Võimalikult täpselt tuleks ka kokku leppida toimingud, mida tööandja võib nende eesmärkide saavutamiseks teha ning selliste toimingute ulatus.

Töötajaga kokkuleppe sõlmimisel tuleks arvesse võtta, et seaduse kohaselt peab tööandja austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Kui sama eesmärki on võimalik saavutada töötaja privaatsust vähem riivaval viisil, tuleb eelistada sellist võimalust.

Töötaja nõusolek veebikäitumise jälgi­miseks peab sisaldama isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 12 lg 1 nimetatud andmeid.

Kui nõuetekohane kokkulepe puudub, kuid tööandjal tekib vajadus töötaja veebikasutust jälgida, peab ta töötajat sellest teavitama ning olema valmis põhjendama, miks jälgimine oli töölepingu täitmiseks vajalik. Töötajale tuleb anda võimalus tutvuda tema kohta kogutud andmetega. Töölepingu täitmise eesmärgil ei tohi töötaja nõusolekuta töödelda delikaatseid isikuandmeid (nt info poliitiliste ja usuliste eelistuste kohta, ­terviseseisundit puudutavad andmed).

AKI on väljastanud soovitusliku juhendi isikuandmete töötlemise kohta töösuhetes. Kuigi tegu ei ole kohustusliku dokumendiga, on tööandjatel üksikolukordade lahendamisel soovitatav sellest lähtuda.