Juunis 2010 andis Artikkel 29 töögrupp (Direktiiv 95/46/EÜ üksikisiku kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega artikli 29 alusel loodud töögrupp, mille ülesandeks on muuhulgas andmekaitsealaste ekspertarvamuste ja soovituste andmine; edaspidi Töögrupp) arvamuse online käitumusliku reklaami (ingl. k. online behavioural advertising) osas (edaspidi Arvamus).
Käitumuslik reklaam tähendab, et kasutaja Internetikäitumise (külastatavad kodulehed, sisestatud otsingusõnad jm) põhjal luuakse profiil, mis väljendab selle kasutaja huvisid ja vajadusi ning kasutajale edastatakse sobivat reklaami sellise profiili loomisel saadud info põhjal. Õiguslikust seisukohast on keskseks küsimus Interneti kasutaja privaatsusest ja tema veebikäitumise jälgimise õiguspärasusest.
Töögrupp juhib tähelepanu asjaolule, et e-privaatsuse direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris) kohaselt tohib küpsiseid kasutaja seadmetesse paigaldada või nende abil infot koguda ainult kasutaja eelneval informeeritud nõusolekul. Töögrupp on seisukohal, et praegu kasutusel olevate veebisirvijate ja opt-out mehhanismide seadistused on sellised, et vajalikud nõusolekud saadakse harva. Arvamuse kohaselt peavad reklaamivõrkude pakkujad kohaldama opt-out asemel opt-in põhimõtet, mis võimaldab kasutajal anda nõusolek küpsiste paigaldamiseks oma seadmesse ja enda veebikäitumise jälgimiseks ning selle põhjal reklaami edastamiseks enne vastavate toimingute tegemist. Samas on Töögrupp arvamusel, et kasutaja nõusolek küpsise paigaldamiseks võib sisaldada ka nõusolekut selle küpsise abil saadava info kogumiseks ning seega kasutaja veebitoimingute jälgimiseks. Seega ei ole e-privaatsuse direktiivi nõuete täitmiseks tingimata vajalik nõusoleku küsimine iga küpsise abil saadud infoühiku tuvastamiseks ja kasutamiseks. Siiski tuleb selleks, et kasutajat jälgimisest kohaselt informeerida: i) piirata nõusoleku ajalist kehtivust; ii) võimaldada nõusolekut kergesti tagasi võtta; ja iii) luua tööriistad, mis võimaldaksid kasutajal näha, millal jälgimine aset leiab. Selline lähenemine võimaldab vältida olukorda, kus kasutajat koormatakse rohkete teadetega samal ajal tagades, et küpsiste paigaldamine ja info saamine ning kasutamine reklaamiks toimub kasutaja nõusolekul.
Lisaks eeltoodule käsitletakse arvamuses põhjalikult ka erinevate asjasse puutuvate poolte (reklaamivõrgu pakkujad, veebilehe avaldajad ja reklaamijad) õigusi, kohustusi ja vastutust isikuandmete töötlemist puudutavates küsimustes.
See postitus kuulub rubriiki Andmekaitse, Intellektuaalne omand ja tehnoloogia. Salvesta lemmikutesse
püsiviide. Kommentaarid ja trackback-viited on suletud.
Uued juhised käitumusliku reklaami osas
Juunis 2010 andis Artikkel 29 töögrupp (Direktiiv 95/46/EÜ üksikisiku kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega artikli 29 alusel loodud töögrupp, mille ülesandeks on muuhulgas andmekaitsealaste ekspertarvamuste ja soovituste andmine; edaspidi Töögrupp) arvamuse online käitumusliku reklaami (ingl. k. online behavioural advertising) osas (edaspidi Arvamus).
Käitumuslik reklaam tähendab, et kasutaja Internetikäitumise (külastatavad kodulehed, sisestatud otsingusõnad jm) põhjal luuakse profiil, mis väljendab selle kasutaja huvisid ja vajadusi ning kasutajale edastatakse sobivat reklaami sellise profiili loomisel saadud info põhjal. Õiguslikust seisukohast on keskseks küsimus Interneti kasutaja privaatsusest ja tema veebikäitumise jälgimise õiguspärasusest.
Töögrupp juhib tähelepanu asjaolule, et e-privaatsuse direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris) kohaselt tohib küpsiseid kasutaja seadmetesse paigaldada või nende abil infot koguda ainult kasutaja eelneval informeeritud nõusolekul. Töögrupp on seisukohal, et praegu kasutusel olevate veebisirvijate ja opt-out mehhanismide seadistused on sellised, et vajalikud nõusolekud saadakse harva. Arvamuse kohaselt peavad reklaamivõrkude pakkujad kohaldama opt-out asemel opt-in põhimõtet, mis võimaldab kasutajal anda nõusolek küpsiste paigaldamiseks oma seadmesse ja enda veebikäitumise jälgimiseks ning selle põhjal reklaami edastamiseks enne vastavate toimingute tegemist. Samas on Töögrupp arvamusel, et kasutaja nõusolek küpsise paigaldamiseks võib sisaldada ka nõusolekut selle küpsise abil saadava info kogumiseks ning seega kasutaja veebitoimingute jälgimiseks. Seega ei ole e-privaatsuse direktiivi nõuete täitmiseks tingimata vajalik nõusoleku küsimine iga küpsise abil saadud infoühiku tuvastamiseks ja kasutamiseks. Siiski tuleb selleks, et kasutajat jälgimisest kohaselt informeerida: i) piirata nõusoleku ajalist kehtivust; ii) võimaldada nõusolekut kergesti tagasi võtta; ja iii) luua tööriistad, mis võimaldaksid kasutajal näha, millal jälgimine aset leiab. Selline lähenemine võimaldab vältida olukorda, kus kasutajat koormatakse rohkete teadetega samal ajal tagades, et küpsiste paigaldamine ja info saamine ning kasutamine reklaamiks toimub kasutaja nõusolekul.
Lisaks eeltoodule käsitletakse arvamuses põhjalikult ka erinevate asjasse puutuvate poolte (reklaamivõrgu pakkujad, veebilehe avaldajad ja reklaamijad) õigusi, kohustusi ja vastutust isikuandmete töötlemist puudutavates küsimustes.