Kui Sinu domeen on ümberregistreeritud, siis ei oma 6. aprill Sinu domeeni jaoks mingit erilist tähendust. Kui Sinu domeen on aga endiselt ümberregistreerimata, siis 6. aprillil kukub kell ja Sinu domeen kustutatakse. Kõik, kes soovivad, saavad vabaks saanud domeene enda nimele registreerida ja kehtib üldine reegel – „kes ees, see mees“ (first come, first served).
Kuivõrd uue domeenikorra järgi ei ole ühe isiku poolt omatavate domeenide arv piiratud ja domeene võivad registreerida ka füüsilised isikud, on nii mõnedki mõlgutanud mõtteid mõne tuntud kaubamärgiga identse või sarnase ümberregistreerimata .ee domeeni registreerimise üle. Kas siis selleks, et see õigele kaubamärgiomanikule suure vaheltkasu eest maha müüa või siis lihtsalt kasutada ära tuntud tähise mainet internetikasutajate ligimeelitamiseks oma internetileheküljele. Praktikas tuntutakse sellist tegevust domeeni kaaperdamise (cybersquatting) nime all. Kas domeeni kaaperdamine on tegelikult nii lihtne, kui see esmapilgul tunduda võib?
Millised õigused annab domeen selle omanikule?
Alustaks aga kõigepealt sellest, millised õigused registreeritud domeen selle omanikule tegelikult annab. Kõige lihtsamalt öeldes, on domeen tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile Internetis. Niisiis on domeen tähis, mida on registreerimise kaudu võimalik Internetis nähtavaks teha ning mis annab selle registreerijale teatud õigused. Kui kaubamärk annab selle omanikule ainuõiguse kasutada kaubamärki oma äritegevuses koos õigusega keelata teistel isikutel identsete ja sarnaste tähiste kasutamise, siis domeeni registreerimine annab selle omanikule vaid võimaluse domeeni kasutada. Seega ei saa domeeni omanik sarnaselt ärinimele või kaubamärgile ainuõigust domeenis kasutatud sõnade ja sümbolite suhtes. Kui keegi registreerib näiteks teise isiku domeeninime kaubamärgina, siis puudub domeeni omanikul võimalus nõuda selle kaubamärgi endale üleandmist. Vastupidise olukorra puhul on see aga teatud tingimustel võimalik.
Kõlama on jäänud väide, et pärast 6. aprilli saab hulk domeene vabaks ja kõik soovijad võivad neid domeene enda nimele registreerida. Siiski ei ole domeeni registreerija oma valikutes täiesti vaba. Oluline on siinkohal märkida veel seda, et piirangud ei kehti mitte ainult 6. aprillil vabanevate domeenide osas, vaid ka kõigile teistele, kes ka enne ja pärast seda kuupäeva uut domeeni registreerida planeerivad. Näiteks, registreeritud kaubamärk või ärinimi võivad saada takistuseks nii identse, kui ka sarnase domeeni omamisel. Kuigi tulenevalt domeenide registreerimise protsessi formaalsusest (st domeeni registreerimisel ei kontrolli registripidaja ega register identsete või sarnaste kaubamärkide, ärinimede jmt olemasolu), võib kellelegi teisele kuuluva kaubamärgi registreerimine domeeninimena läbi minna, siis ei pruugi reaalsuses selline „õnn“ kaua kesta.
Kui domeeniks on valitud kellegi teise nimele registreeritud kaubamärk, siis on tõenäoliselt tegemist kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisega ja see kaubamärgiomanik võib asuda õige pea nõudma domeeni endale üleandmist. Seda seisukohta on toetanud ka Riigikohus, leides 30. märts 2006.a lahendis nr 3-2-1-4-06, et rahvusvahelise praktika kohaselt peetakse kaubamärgiga identse või eksitavalt sarnase domeeninime registreerimist ja kasutamist kaubamärgiomaniku nõusolekuta kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumiseks.
Mida teha kui domeen on kaaperdatud?
Juhul, kui avastad äkki, et Sinu ärinimi või Sulle kuuluv kaubamärk on domeenina registreeritud kellegi teise poolt, siis on Sul oma õiguste kaitseks kaks võimalust – kas pöörduda Domeenivaidluste Komisjoni poole või kohtusse. Antud valiku tegemisel mängivad olulist rolli konkreetse vaidluse asjaolud. Oluline on meeles pidada ka seda, et Domeenivaidluste Komisjoni kasuks otsustamine ei tähenda automaatselt seda, et kohtuuksed oleksid edaspidi selles küsimuses suletud. Tegemist ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes vahekohtuga, mille otsus ei ole edasikaevatav ja on lõplik. Domeenivaidluste Komisjoni otsusega mittenõustumisel on alati võimalik pöörduda ka kohtusse.
Seega võib tekkida küsimus – miks üldse pöörduda Domeenivaidluste Komisjoni poole? Kindlasti tasub seda kaaluda ilmselgete kaaperdamise juhtumite korral, kuna menetlus Domeenivaidluste Komisjonis on sellisel juhul oluliselt kiirem ja tõenäoliselt ka odavam kui kohtus. Komisjoni kiire menetluse kasuks räägib ka see, et selliste kaaperdamise juhtumite puhul ei vaevu domeenikaaperdaja tavaliselt menetluses isegi osalema ja veel vähem otsust kohtusse edasi kaebama, mistõttu jõuab domeen selle õigustatud omaniku nimele üsna kiiresti.
Loe edasi
See postitus kuulub rubriiki Intellektuaalne omand ja tehnoloogia. Salvesta lemmikutesse
püsiviide. Kommentaarid ja trackback-viited on suletud.
Domeenikaaperdajate vastu on rohtu
Kui Sinu domeen on ümberregistreeritud, siis ei oma 6. aprill Sinu domeeni jaoks mingit erilist tähendust. Kui Sinu domeen on aga endiselt ümberregistreerimata, siis 6. aprillil kukub kell ja Sinu domeen kustutatakse. Kõik, kes soovivad, saavad vabaks saanud domeene enda nimele registreerida ja kehtib üldine reegel – „kes ees, see mees“ (first come, first served).
Kuivõrd uue domeenikorra järgi ei ole ühe isiku poolt omatavate domeenide arv piiratud ja domeene võivad registreerida ka füüsilised isikud, on nii mõnedki mõlgutanud mõtteid mõne tuntud kaubamärgiga identse või sarnase ümberregistreerimata .ee domeeni registreerimise üle. Kas siis selleks, et see õigele kaubamärgiomanikule suure vaheltkasu eest maha müüa või siis lihtsalt kasutada ära tuntud tähise mainet internetikasutajate ligimeelitamiseks oma internetileheküljele. Praktikas tuntutakse sellist tegevust domeeni kaaperdamise (cybersquatting) nime all. Kas domeeni kaaperdamine on tegelikult nii lihtne, kui see esmapilgul tunduda võib?
Millised õigused annab domeen selle omanikule?
Alustaks aga kõigepealt sellest, millised õigused registreeritud domeen selle omanikule tegelikult annab. Kõige lihtsamalt öeldes, on domeen tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile Internetis. Niisiis on domeen tähis, mida on registreerimise kaudu võimalik Internetis nähtavaks teha ning mis annab selle registreerijale teatud õigused. Kui kaubamärk annab selle omanikule ainuõiguse kasutada kaubamärki oma äritegevuses koos õigusega keelata teistel isikutel identsete ja sarnaste tähiste kasutamise, siis domeeni registreerimine annab selle omanikule vaid võimaluse domeeni kasutada. Seega ei saa domeeni omanik sarnaselt ärinimele või kaubamärgile ainuõigust domeenis kasutatud sõnade ja sümbolite suhtes. Kui keegi registreerib näiteks teise isiku domeeninime kaubamärgina, siis puudub domeeni omanikul võimalus nõuda selle kaubamärgi endale üleandmist. Vastupidise olukorra puhul on see aga teatud tingimustel võimalik.
Kõlama on jäänud väide, et pärast 6. aprilli saab hulk domeene vabaks ja kõik soovijad võivad neid domeene enda nimele registreerida. Siiski ei ole domeeni registreerija oma valikutes täiesti vaba. Oluline on siinkohal märkida veel seda, et piirangud ei kehti mitte ainult 6. aprillil vabanevate domeenide osas, vaid ka kõigile teistele, kes ka enne ja pärast seda kuupäeva uut domeeni registreerida planeerivad. Näiteks, registreeritud kaubamärk või ärinimi võivad saada takistuseks nii identse, kui ka sarnase domeeni omamisel. Kuigi tulenevalt domeenide registreerimise protsessi formaalsusest (st domeeni registreerimisel ei kontrolli registripidaja ega register identsete või sarnaste kaubamärkide, ärinimede jmt olemasolu), võib kellelegi teisele kuuluva kaubamärgi registreerimine domeeninimena läbi minna, siis ei pruugi reaalsuses selline „õnn“ kaua kesta.
Kui domeeniks on valitud kellegi teise nimele registreeritud kaubamärk, siis on tõenäoliselt tegemist kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisega ja see kaubamärgiomanik võib asuda õige pea nõudma domeeni endale üleandmist. Seda seisukohta on toetanud ka Riigikohus, leides 30. märts 2006.a lahendis nr 3-2-1-4-06, et rahvusvahelise praktika kohaselt peetakse kaubamärgiga identse või eksitavalt sarnase domeeninime registreerimist ja kasutamist kaubamärgiomaniku nõusolekuta kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumiseks.
Mida teha kui domeen on kaaperdatud?
Juhul, kui avastad äkki, et Sinu ärinimi või Sulle kuuluv kaubamärk on domeenina registreeritud kellegi teise poolt, siis on Sul oma õiguste kaitseks kaks võimalust – kas pöörduda Domeenivaidluste Komisjoni poole või kohtusse. Antud valiku tegemisel mängivad olulist rolli konkreetse vaidluse asjaolud. Oluline on meeles pidada ka seda, et Domeenivaidluste Komisjoni kasuks otsustamine ei tähenda automaatselt seda, et kohtuuksed oleksid edaspidi selles küsimuses suletud. Tegemist ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes vahekohtuga, mille otsus ei ole edasikaevatav ja on lõplik. Domeenivaidluste Komisjoni otsusega mittenõustumisel on alati võimalik pöörduda ka kohtusse.
Seega võib tekkida küsimus – miks üldse pöörduda Domeenivaidluste Komisjoni poole? Kindlasti tasub seda kaaluda ilmselgete kaaperdamise juhtumite korral, kuna menetlus Domeenivaidluste Komisjonis on sellisel juhul oluliselt kiirem ja tõenäoliselt ka odavam kui kohtus. Komisjoni kiire menetluse kasuks räägib ka see, et selliste kaaperdamise juhtumite puhul ei vaevu domeenikaaperdaja tavaliselt menetluses isegi osalema ja veel vähem otsust kohtusse edasi kaebama, mistõttu jõuab domeen selle õigustatud omaniku nimele üsna kiiresti.
Loe edasi