-
Värsked postitused
- The International Comparative Legal Guide: Securitisation 2012
- Boreniuse tööõiguse spetsialistid osalevad Tööandjate keskliidu ümarlaual: töö tasustamise õiguslikud küsimused
- Juriidiline isik – kas autor või autoriõiguse omaja?
- Võõra kaubamärgi kasutamine võib tähendada ka teenitud kasumist ilmajäämist
- Advokaadibüroo Borenius intellektuaalse omandi valdkonna rahvusvaheline tunnustus
Arhiiv
- mai 2012
- aprill 2012
- märts 2012
- veebruar 2012
- jaanuar 2012
- detsember 2011
- november 2011
- oktoober 2011
- september 2011
- juuli 2011
- juuni 2011
- mai 2011
- aprill 2011
- märts 2011
- veebruar 2011
- jaanuar 2011
- detsember 2010
- november 2010
- oktoober 2010
- september 2010
- august 2010
- juuli 2010
- juuni 2010
- mai 2010
- aprill 2010
- märts 2010
- veebruar 2010
- jaanuar 2010
- detsember 2009
- november 2009
- oktoober 2009
- september 2009
- august 2009
- juuli 2009
- juuni 2009
- mai 2009
- aprill 2009
- märts 2009
- veebruar 2009
- jaanuar 2009
- detsember 2008
- oktoober 2008
- juuni 2008
- aprill 2008
- detsember 2007
- november 2007
- oktoober 2007
- september 2007
- august 2007
- juuli 2007
- juuni 2007
- mai 2007
- aprill 2007
- märts 2007
- jaanuar 2007



Vastutuse jagunemine äriühingute ümberstruktureerimisel
Äriühingute ümberstruktureerimisel vastutuse ülemineku regulatsiooniga arvestamata jättes võib kujuneda olukord, kus ühe ettevõtte kohustuste eest vastutab seaduse alusel mitu äriühingut. Seetõttu on vastutuse jaotumise regulatsiooni oluline silmas pidada nii tehingute kui grupisiseste ümberkorralduste kavandamisel.
Esiteks peaks solidaarse vastutusega arvestama äriühingute jagunemise läbiviimisel. Nimelt vastutavad jagunemisel osalevad ühingud jaguneva ühingu kohustuste eest solidaarselt. Seega juhul, kui vara üleandmiseks ühelt ühingult teisele viiakse läbi jagunemine, tuleb arvestada, et omandavale ühingule kaasneb seeläbi vastutus teise ühingu kohustuste eest, kusjuures need kohustused ei pruugi omada mingisugust seost jagunemisel üleantava varaga. Kuna selline tagajärg võib oluliselt mõjutada omandava ühingu majanduslikku seisu, tuleks omandaval ühingul enne jagunemist põhjalikult hinnata temale üle kanduvate jaguneva ühingu kohustuste mahtu.
Elulise näitena võib tuua olukorra, kus äriühing soovib võõrandada ettevõtte ja nö tõstab selle jagunemise käigus teise äriühingu bilanssi: sellega tulevad omandavale ühingule kaasa võõrandava ühingu kohustused, milliseid ostja ilmselt kanda ei taha. Sellisel juhul võib eeldada, et ostja nõuab müüjalt tagatisi kaasa tulevate kohustuste kandmise kohta. Kui kaasa tulevate kohustuste mahtu ei ole võimalik hinnata või ei ole müüja suuteline nende osas ostjale piisavat tagatist andma, võib ostja otsustada tehingust loobuda.
Teine olukord, mis toob kaasa solidaarse vastutuse, kaasneb ettevõtte üleminekuga. Võlaõigusseaduse ettevõtte ülemineku regulatsioon sätestab ettevõtte üleandja ja omandaja solidaarse vastutuse ettevõttega seotud kohustuste eest, mis on ülemineku hetkel sissenõutavad või muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut. Teisisõnu, kui äriühingust otsustatakse eraldada konkreetne ettevõte, jääb see äriühing siiski võrdselt ettevõtte omandajaga kolmandate isikute ees vastutama selle ettevõtte kohustuste eest. Sellist vastutuse jaotumist saab vältida üksnes kolmandate isikute kirjalikul nõusolekul.
Kuna solidaarse vastutuse teke võib märkimisväärselt mõjutada äriühingute majanduslikku seisu, tuleb restruktureerimiste kavandamisel vastavaid riske kindlasti arvestada. Äriühingule põhjendamatute kohustuste tekitamisega võib halvemal juhul kaasneda ka kohustusi võtnud isikute (nt juhatuse liikmete) isiklik vastutus.