Ameerika Ühendriikides võeti 18. märtsil vastu Foreign Account Tax Compliance Act („FATCA“), mis mõjutab nii pankade, investeerimisühingute kui ka tavaliste äriühingute tegevust terves maailmas. FATCA järgi tuleb USA päritolu intressidelt, dividendidelt ja muudelt tuludelt kinni pidada maksu määras 30%, kui finantsasutus või makse saaja ei täida FATCA-s nimetatud nõudeid.
USA parlamendi alamkoja rahanduskomitee (Committee on Ways and Means) kokkuvõtte järgi on FATCA mõte kohustada võõrriigi finantsasutusi tegema USA Riigitulude Ametiga (Internal Revenue Service (IRS), sarnaneb meie maksuametiga) koostööd USA maksuresidentide tuvastamiseks. Nimelt kohustatakse makse tegijat maksu arvestama ja kinni pidama juhul, kui makse saaja on välisriigi finantsasutus, kes ei ole sõlminud USA Riigitulude Ametiga koostöölepingut USA maksumaksjatest kontoomanike tuvastamiseks ja maksu määramiseks vajaliku informatsiooni kogumiseks ja edastamiseks. Seejuures ei ole oluline, kas makse tegija on USA resident või mitte – FATCA-st tulenevat peab järgima igaüks, kes tasub USA päritolu intressi, dividendi, renti, hüvitist või annab üle muu USA-s tekkinud tulu. Lisaks makse tegijale peab teatud juhtudel ka finantsasutus täitma kinnipidamiskohustust, samuti võib finantsasutusel tekkida kohustus kontoomanikuga sõlmitud leping lõpetada. FATCA järgi on makse tegijal kinnipidamiskohustus ka olukorras, mil makse saaja on võõrriigi äriühing. Sel juhul ei toimu kinnipidamist, kui tõendatakse, et USA maksumaksja ei oma ühingus olulist osalust või kui edastatakse nõutud informatsioon olulist osalust omava USA maksumaksja kohta.
Kuigi teatud eranditega jõustuvad FATCA-st tulenevad nõuded 2013.a algusest, soovitame juba praegu viia läbi võimalike mõjude analüüs ja alustada vajalike ettevalmistustega, kuna tegemist on küllaltki kompleksse regulatsiooniga ning selles sisalduvate nõudmiste rakendamine võib osutuda mahukaks ja üpriski keerukas. Tuleb arvestada, et FATCA-st tulenevate kohustuste täitmisel võib sattuda vastuollu kohalike seadustega – näiteks tohib Eestis krediidiasutus avaldada kliendi andmeid üldjuhul üksnes kliendi kirjalikul nõusolekul. Samuti võib olla problemaatiline kontoomanikuga lepingu lõpetamine, kuid näiteks ka USA maksumaksja olulise osaluse tuvastamine äriühingus. Soov järgida
FATCA-st tulenevaid nõudeid võib kaasa tuua ka vajaduse üle vaadata olemasolevad kliendilepingud, lepingute sõlmimise protseduurid ning ka infotehnoloogilised süsteemid, mis võivad vajada täiendamist seoses kinnipidamiskohustuse rakendamisega.
Kokkuvõttes võimaldab FATCA küll USA Riigitulude Ametil tõhusalt maksudest kõrvalehiilimise vastu võidelda, kuid teisalt hõlmab FATCA rakendamine finantsasutuste poolt endas küllaltki palju probleeme. Põhimõtteliselt võib finantsasutus FATCA-st tulenevaid nõudeid ka mitte järgida, kuid sel juhul tuleb arvestada, et finantsasutuse klientide kontodele tehtavatelt USA päritolu maksetelt peetakse teatud juhtudel kinni 30%.
See postitus kuulub rubriiki Pangandus- ja finantsõigus. Salvesta lemmikutesse
püsiviide. Kommentaarid ja trackback-viited on suletud.
USA „kutsub“ võõrriigi finantsasutusi koostööle
Ameerika Ühendriikides võeti 18. märtsil vastu Foreign Account Tax Compliance Act („FATCA“), mis mõjutab nii pankade, investeerimisühingute kui ka tavaliste äriühingute tegevust terves maailmas. FATCA järgi tuleb USA päritolu intressidelt, dividendidelt ja muudelt tuludelt kinni pidada maksu määras 30%, kui finantsasutus või makse saaja ei täida FATCA-s nimetatud nõudeid.
USA parlamendi alamkoja rahanduskomitee (Committee on Ways and Means) kokkuvõtte järgi on FATCA mõte kohustada võõrriigi finantsasutusi tegema USA Riigitulude Ametiga (Internal Revenue Service (IRS), sarnaneb meie maksuametiga) koostööd USA maksuresidentide tuvastamiseks. Nimelt kohustatakse makse tegijat maksu arvestama ja kinni pidama juhul, kui makse saaja on välisriigi finantsasutus, kes ei ole sõlminud USA Riigitulude Ametiga koostöölepingut USA maksumaksjatest kontoomanike tuvastamiseks ja maksu määramiseks vajaliku informatsiooni kogumiseks ja edastamiseks. Seejuures ei ole oluline, kas makse tegija on USA resident või mitte – FATCA-st tulenevat peab järgima igaüks, kes tasub USA päritolu intressi, dividendi, renti, hüvitist või annab üle muu USA-s tekkinud tulu. Lisaks makse tegijale peab teatud juhtudel ka finantsasutus täitma kinnipidamiskohustust, samuti võib finantsasutusel tekkida kohustus kontoomanikuga sõlmitud leping lõpetada. FATCA järgi on makse tegijal kinnipidamiskohustus ka olukorras, mil makse saaja on võõrriigi äriühing. Sel juhul ei toimu kinnipidamist, kui tõendatakse, et USA maksumaksja ei oma ühingus olulist osalust või kui edastatakse nõutud informatsioon olulist osalust omava USA maksumaksja kohta.
Kuigi teatud eranditega jõustuvad FATCA-st tulenevad nõuded 2013.a algusest, soovitame juba praegu viia läbi võimalike mõjude analüüs ja alustada vajalike ettevalmistustega, kuna tegemist on küllaltki kompleksse regulatsiooniga ning selles sisalduvate nõudmiste rakendamine võib osutuda mahukaks ja üpriski keerukas. Tuleb arvestada, et FATCA-st tulenevate kohustuste täitmisel võib sattuda vastuollu kohalike seadustega – näiteks tohib Eestis krediidiasutus avaldada kliendi andmeid üldjuhul üksnes kliendi kirjalikul nõusolekul. Samuti võib olla problemaatiline kontoomanikuga lepingu lõpetamine, kuid näiteks ka USA maksumaksja olulise osaluse tuvastamine äriühingus. Soov järgida
FATCA-st tulenevaid nõudeid võib kaasa tuua ka vajaduse üle vaadata olemasolevad kliendilepingud, lepingute sõlmimise protseduurid ning ka infotehnoloogilised süsteemid, mis võivad vajada täiendamist seoses kinnipidamiskohustuse rakendamisega.
Kokkuvõttes võimaldab FATCA küll USA Riigitulude Ametil tõhusalt maksudest kõrvalehiilimise vastu võidelda, kuid teisalt hõlmab FATCA rakendamine finantsasutuste poolt endas küllaltki palju probleeme. Põhimõtteliselt võib finantsasutus FATCA-st tulenevaid nõudeid ka mitte järgida, kuid sel juhul tuleb arvestada, et finantsasutuse klientide kontodele tehtavatelt USA päritolu maksetelt peetakse teatud juhtudel kinni 30%.