Kuidas asutada oma äri?

Majandusportaal E24 avaldas vandeadvokaat Heili Haabu (heili.haabu@borenius.ee) septembrikuu Postimehe lisaväljaandes Otsustaja ilmunud artikli, mis käsitleb äritegevuse alustamiseks sobiliku vormi eelistamise plussidest ja miinustest alates 1. jaanuarist 2011 kehtima hakkava äriseadustiku valguses.

Mitmed osaühingu ja aktsiaseltsi traditsioonilised eripärad on võimalik põhikirja regulatsiooni kaudu sisuliselt välistada või neid oluliselt vähendada. Näiteks on võimalik oluliselt vähendada juhtimisstruktuuri puudutavaid erisusi. Osaühingule võib põhikirjaga ette näha nõukogu valimise (mis äriseadustiku kohaselt on kohustuslik üksnes aktsiaseltsile, üldjuhul mitte aga osaühingule). Aktsiaseltsi puhul saab aga põhikirjaga nõukogu pädevust oluliselt piirata nii, et pea kõik äritegevusega seotud otsused viiakse juhatuse tasandile ja nõukogu roll on suhteliselt väike. Kui aga asutajad soovivad juhatusse ning nõukogusse kuulumata võimalikult paljudes äriühingu juhtimist puudutavates küsimustes kaasa rääkida, on selleks jätkuvalt sobivaim osaühingu vorm. Osaühingu osanike pädevust on võimalik põhikirjaga soovitud ulatuses laiendada, samas kui aktsiaseltsi puhul saavad aktsionärid otsustada eelkõige ainult seaduses sätestatud küsimusi ning muid küsimusi üksnes juhatuse või nõukogu nõudel.

Ka osaluse võõrandamisega seotud aspektides on aktsiaseltsi ja osaühingu erinevused vähenemas. Aktsiaseltsi puhul võib põhikirjaga sätestada aktsionäride ostueesõiguse aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele ning eemalduda seega aktsiaseltsile iseloomulikust aktsiate vaba võõrandatavuse põhimõttest. Osaühingu puhul võimaldab seevastu eeldatavalt 01.01.2011. a jõustuv äriseadustiku muudatus osanike seadusest tuleneva ostueesõiguse välistada ning vastupidiselt muuta osaühingu avatuks ka uutele osanikele. Kuhugi pole kadunud siiski ka „suletud osaühingu“ loomise võimalus – põhikirjaga võib sätestada, et osade võõrandamine kolmandatele isikutele on lubatud üksnes täiendavate tingimuste täitmisel (osanike, nõukogu või juhatuse nõusolekul). Aktsiaseltsi puhul põhikirjaga sellist piirangut kehtestada ei saa.

Ka osaühingu osanike ja aktsiaseltsi aktsionäride otsuste vastuvõtmise reeglid on viimastel aastatel üksteisele lähenenud ning mõlema äriühingu vormi puhul võimaldab äriseadustik paindlikke lahendusi, nagu näiteks posti teel ja elektrooniline hääletamine koosolekul osalemata. Aktsiaseltsi puhul kehtivad otsuste vastuvõtmisele siiski mõneti rangemad nõuded. Erinevalt osaühingust on aktsiaseltsi puhul otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata võimalik üksnes juhul, kui kõik aktsionärid sellega nõustuvad ja otsuse allkirjastavad. Osaühingu puhul saab kirjaliku menetluse kaudu koosoleku korraldamist vältida (ilma, et see eeldaks kõigi osanike nõustumist) ning olukorras, kus aktsiaseltsi aktsionärid peavad erakorralist üldkoosolekut etteteatamisnõuete täitmiseks üle kolme nädala ette planeerima, saab osaühing vormistada osanike otsuse mõne päevaga.

Uued võimalused asutamisel

Osaühingu asutamine elektrooniliselt kiirmenetluse korras ettevõtjaportaali kaudu on praktikas juba paljudele tuttav, kuid alates 01.01.2011. a kavandatavad äriseadustiku muudatused lihtsustavad osaühingu asutamist veelgi.

Vastavalt Riigikogu menetluses olevale äriseadustiku muutmise eelnõule muutub osaühingu asutamine võimalikuks ka neile, kelle jaoks osakapitali kohese sissemaksmise nõue on seda seni takistanud. Nimelt näeb eelnõu ette, et füüsilised isikud võivad kuni 25 000 eurose osakapitaliga osaühingu asutada ka kapitali sisse maksmata. Sellisel juhul vastutavad osanikud tasumata sissemakse ulatuses ühingu kohustuste eest oma isikliku varaga. Kasumi jaotamine ega muude väljamaksete tegemine pole võimalik seni, kuni reaalsed sissemaksed on tegemata. Eelöeldu ei piira siiski osanikule töötasu ega näiteks juhatuse liikme tasu maksmist (kui ühingu äritegevuse käigus selleks vahendid tekivad).

Samuti lihtsustab eelnõu osaühingu asutamist mitterahaliste sissemaksetega, vähendades oluliselt audiitori kaasamise kohustust. Kui kehtiv äriseadustik nõuab audiitori hinnangu esitamist äriregistrile alati, kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 2 500 eurot või kõigi mitterahaliste sissemaksete väärtus moodustab rohkem kui poole osakapitalist, siis uue eelnõu kohaselt pole enam vaja audiitorit kaasata, kui kapital ei ületa 25 000 eurot ning seda olenemata sellest, kui suure osa kapitali sissemaksest moodustab mitterahaline sissemakse. See vähendab oluliselt mitterahalise sissemakse tegemisega seotud kulusid ning muudab sellise kapitali sissemakse tegemise senisest lihtsamaks.

Kokkuvõte

Pidevalt uuenev äriseadustik sätestab mitmeid uusi paindlikke võimalusi aktsiaseltsi ja osaühingu juhtimiseks, samuti osaühingu asutamiseks. Õigusliku vormi valikul ning asutamisega seotud otsuste tegemisel on juba täna otstarbekas teada ja arvestada ka äriseadustiku muudatustega, mille kavandatav jõustumisaeg on 01.01.2011. a.