Valminud eelnõuga kavandatakse luua uut liiki väärtpaberikonto, mis hõlbustab väärtpaberikonto halduritel väärtpaberitehingutes escrow-agendina tegutsemist.
Hetkel pakutakse sarnast teenust vaid raha osas – agent asub näiteks ostja(te) ja müüja(te) vahele erapooletuks osapooleks, deponeerides vastavalt kokkuleppele teatud summa raha enda nimel avatud kontole. Eelnõu võimaldab kontohalduritel vahendajakonto kaudu pakkuda klientidele väärtpaberite hoidmise ja võõrandamistehingute teostamist sarnaselt praegusele raha deponeerimisele läbi spetsiaalse konto – vahendajakonto.
Kavandatava regulatsiooni järgi saab Eesti väärtpaberituru kutseline osaline (nt investeerimisühing või krediidiasutus) õiguse Eesti väärtpaberite keskregistris avada enda nimele vahendajakonto, mida saab kasutada väärtpaberite kokkuleppeliste võõrandamistehingute teostamiseks, kusjuures vahendajakontol olevaid väärtpabereid loetakse vahendajakonto omaniku (nt investeerimisühing või krediidiasutus) ning tema võlausaldajate suhtes kliendi väärtpaberiteks. Vahendajakonto puhul osutab vahendaja teenust, mille peamine sisu on väärtpaberite hoidmine, tehingute kontroll ning tagamine, et teatud tingimuste saabumisel kantakse väärtpaberid kokkulepitud isikule. Vahendajakonto omanik ning klient peavad sõlmima teenuse osutamise osas kirjaliku lepingu, milles sätestatakse teenuse tingimused, mh antavate korralduste ning konto käsutusõiguse osas.
Võrreldes kavandatavat vahendajakonto ning kehtivat esindajakonto regulatsiooni, võib peamise erinevusena tuua välja asjaolu, et kui esindajakonto omanik on kohustatud järgima kliendi korraldusi, siis vahendajakonto puhul käsutab kontol olevaid väärtpabereid vahendajakonto omanik vastavalt kliendiga sõlmitud kokkuleppele, mistõttu kontoomanikul on õigus loobuda selliste korralduste täitmisest, mida lepinguga ei ole fikseeritud. Lisaks ei sobi esindajakontode režiim võõrandamistehingute tegemiseks, kuna selle avamine on liialt kulukas (vähemalt 50 000 krooni) ning ühe ja sama esindajakonto kasutamine võib olla poolte erinevate huvide tõttu välistatud. Kokkuvõttes peaks vahendajakonto režiim edaspidi muutma kindlamaks võõrandamistehingute tegemise.
Muudatuste jõustumine on kavandatud 30. detsembriks 2010. a. Märgime, et tegemist on veel seaduse muutmise eelnõuga ning teavitame Deal with LMHB uusdiskirja vahendusel seaduse vastuvõtmisest ning võimalikest muudatustest.
See postitus kuulub rubriiki Kapitaliturud, Pangandus- ja finantsõigus. Salvesta lemmikutesse
püsiviide. Kommentaarid ja trackback-viited on suletud.
Uut liiki väärtpaberikonto
Valminud eelnõuga kavandatakse luua uut liiki väärtpaberikonto, mis hõlbustab väärtpaberikonto halduritel väärtpaberitehingutes escrow-agendina tegutsemist.
Hetkel pakutakse sarnast teenust vaid raha osas – agent asub näiteks ostja(te) ja müüja(te) vahele erapooletuks osapooleks, deponeerides vastavalt kokkuleppele teatud summa raha enda nimel avatud kontole. Eelnõu võimaldab kontohalduritel vahendajakonto kaudu pakkuda klientidele väärtpaberite hoidmise ja võõrandamistehingute teostamist sarnaselt praegusele raha deponeerimisele läbi spetsiaalse konto – vahendajakonto.
Kavandatava regulatsiooni järgi saab Eesti väärtpaberituru kutseline osaline (nt investeerimisühing või krediidiasutus) õiguse Eesti väärtpaberite keskregistris avada enda nimele vahendajakonto, mida saab kasutada väärtpaberite kokkuleppeliste võõrandamistehingute teostamiseks, kusjuures vahendajakontol olevaid väärtpabereid loetakse vahendajakonto omaniku (nt investeerimisühing või krediidiasutus) ning tema võlausaldajate suhtes kliendi väärtpaberiteks. Vahendajakonto puhul osutab vahendaja teenust, mille peamine sisu on väärtpaberite hoidmine, tehingute kontroll ning tagamine, et teatud tingimuste saabumisel kantakse väärtpaberid kokkulepitud isikule. Vahendajakonto omanik ning klient peavad sõlmima teenuse osutamise osas kirjaliku lepingu, milles sätestatakse teenuse tingimused, mh antavate korralduste ning konto käsutusõiguse osas.
Võrreldes kavandatavat vahendajakonto ning kehtivat esindajakonto regulatsiooni, võib peamise erinevusena tuua välja asjaolu, et kui esindajakonto omanik on kohustatud järgima kliendi korraldusi, siis vahendajakonto puhul käsutab kontol olevaid väärtpabereid vahendajakonto omanik vastavalt kliendiga sõlmitud kokkuleppele, mistõttu kontoomanikul on õigus loobuda selliste korralduste täitmisest, mida lepinguga ei ole fikseeritud. Lisaks ei sobi esindajakontode režiim võõrandamistehingute tegemiseks, kuna selle avamine on liialt kulukas (vähemalt 50 000 krooni) ning ühe ja sama esindajakonto kasutamine võib olla poolte erinevate huvide tõttu välistatud. Kokkuvõttes peaks vahendajakonto režiim edaspidi muutma kindlamaks võõrandamistehingute tegemise.
Muudatuste jõustumine on kavandatud 30. detsembriks 2010. a. Märgime, et tegemist on veel seaduse muutmise eelnõuga ning teavitame Deal with LMHB uusdiskirja vahendusel seaduse vastuvõtmisest ning võimalikest muudatustest.