-
Värsked postitused
- The International Comparative Legal Guide: Securitisation 2012
- Boreniuse tööõiguse spetsialistid osalevad Tööandjate keskliidu ümarlaual: töö tasustamise õiguslikud küsimused
- Juriidiline isik – kas autor või autoriõiguse omaja?
- Võõra kaubamärgi kasutamine võib tähendada ka teenitud kasumist ilmajäämist
- Advokaadibüroo Borenius intellektuaalse omandi valdkonna rahvusvaheline tunnustus
Arhiiv
- mai 2012
- aprill 2012
- märts 2012
- veebruar 2012
- jaanuar 2012
- detsember 2011
- november 2011
- oktoober 2011
- september 2011
- juuli 2011
- juuni 2011
- mai 2011
- aprill 2011
- märts 2011
- veebruar 2011
- jaanuar 2011
- detsember 2010
- november 2010
- oktoober 2010
- september 2010
- august 2010
- juuli 2010
- juuni 2010
- mai 2010
- aprill 2010
- märts 2010
- veebruar 2010
- jaanuar 2010
- detsember 2009
- november 2009
- oktoober 2009
- september 2009
- august 2009
- juuli 2009
- juuni 2009
- mai 2009
- aprill 2009
- märts 2009
- veebruar 2009
- jaanuar 2009
- detsember 2008
- oktoober 2008
- juuni 2008
- aprill 2008
- detsember 2007
- november 2007
- oktoober 2007
- september 2007
- august 2007
- juuli 2007
- juuni 2007
- mai 2007
- aprill 2007
- märts 2007
- jaanuar 2007



Nõude loovutamine ja käibemaks
Hiljuti langetas Riigikohus otsuse, milles selgitas käibemaksustamise põhimõtteid nõuete loovutamisel ja kohustuste üleandmisel. Vaidlus toimus selle üle, kas laenulepingust tuleneva kohustuse ülevõtmisel osutatakse käibemaksuga maksustatavat teenust või mitte. Selles asjas oli maksuhaldur leidnud, et kohustuse ülevõtmisega osutati teenust ja luges teenuse väärtuseks ülevõetud kohustuse eest tasutu summa, mis konkreetsel juhul oli ka ülevõetud kohustuse nimiväärtus. Maksuhaldur määras kohustuse üle võtnud isikule käibemaksu 20% nõude nimiväärtusest.
Kohtulahendis selgitas Riigikohus, et rahalise nõude loovutamise või võla ülekandmise korral toimub tasu eest teenuse osutamine vaid sellisel juhul, kui rahalise nõude eest tasutav või saadav summa erineb rahalise nõude nimiväärtusest nõude või kohustuse ülemineku hetkel. Näitena tõi Riigikohus juhud, mil nõude loovutamise korral maksab nõude omandaja nõude loovutajale nõude väärtusest väiksema summa või kui võla üleandmise korral maksab algne võlgnik uuele võlgnikule nõude väärtusest suurema summa. Samas lisas kohus, et nõude loovutamise või võla ülekandmise käigus ühelt isikult teisele üle läinud nõude või kohustuse väärtuse enda ulatuses käibemaksuga maksustatavat käivet ei teki, sest rahaline nõue ei ole iseseisvalt tarbitav hüve.
Viidatud Riigikohtu lahendis esitatud seisukohad aitavad kindlasti tulevikus vältida nii mõnegi maksuvaidluse tekkimist. Siiski on nõude loovutamise ja kohustuse ülevõtmisega seotud maksustamise küsimuste ring oluliselt laiem kui Riigikohtu otsuses käsitletud – see on siiani olnud suhteliselt keeruline teemadering ning on tõenäoliselt ka edaspidi. Lisaks nõude loovutamisele nimiväärtusega, mis pälvis valdava enamuse Riigikohtu lahendi seisukohtade tähelepanust, tehakse sageli tehinguid nõude ja kohustuse nimiväärtusest erineva hinnaga ning Riigikohtu lahendis väljendanud seisukohad ja seal osundatud Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas (C-305/01) on mingil määral abiks kindlasti ka nende olukordade lahendamisel. Nendest lahenditest on aga tuletatavad ka põhimõtted, mille kohaselt ei ole iga nominaalihinnast erineva hinnaga nõude loovutamine või kohustuse ülevõtmine maksustatav käibemaksuga, kuid nende põhimõtete kohaldamist tuleks hinnata väga põhjalikult igal üksikul juhtumil eraldi ning analüüsida, kas ja kui suures ulatuses võib tehinguga kaasneda käibemaksukohustus. Samuti on teisel tehingu poolel mõistlik juba enne tehingu tegemist hinnata enda sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse olemasolu selliste tehingutega seoses.