Uut abikaasade varalistes suhetes

Käesoleva aasta 1. juulil jõustus uus perekonnaseadus, millest ehk kõige huvipakkuvam on varasuhete uus regulatsioon. Kui seni olid kasutusel mõisted „ühisvara“ ja „lahusvara“, siis nüüdsest on võimalik rääkida kolmest varasuhte liigist  – varaühisusest, vara juurdekasvu tasaarvestusest ja  varalahususest.

Varasuhte võivad abiellujad kokkuleppel valida enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega ja selline tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. Kui abiellujad ei vali koos abiellumisavaldusega varasuhet või ei sõlmi abieluvaralepingut, siis sellisel juhtumil tekib varaühisus.

Nende abielude puhul, mis on sõlmitud enne uue perekonnaseaduse kehtima hakkamist ja milliste puhul ei olnud sõlmitud abieluvaralepingut, kohaldatakse abikaasadevahelistele varalistele suhetele uue seaduse kohast varaühisust. Võib öelda, et sisuliselt erinevus varasema ühisvara ja nüüdse  varaühisuse vahel puudub, sest ka varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Uut on ühisvara valitsemises, ühisvaraga tehingute tegemises ja ühisvara jagamises.

Võrreldes varasemaga on seadusandja otse seadusesse sisse kirjutanud nii mitmedki põhimõtted, millised seni olid väljakujunenud kohtupraktikas või millised tekitasid suuri vaidlusi. Varem oli ühisvara jagamise kohtuvaidluses üsna igapäevane olukord, kus kohtule esitati taotlusi, et kohus tunnistaks ühe abikaasa lahusvara arvelt omandatud vara ühisvaraks. Nüüd  tuleneb seadusest sõnaselgelt, et abikaasa lahusvaraks on ka see vara, mis on omandatud küll abielu kestel, kuid abikaasa lahusvaraga tehtud tehingu arvelt. Ka näiteks olukorras, kus ühele abikaasale kuulusid enne abielu lahusvarana aktsiad, tuleb nüüd lugeda nendelt aktsiatelt makstavad dividendid selle abikaasa lahusvaraks nii nagu ka dividendide kui lahusvara arvelt omandatud vara.

Varaühisuse lõpetamisel muutub senine ühisomand kaasomandis olevaks varaks ja abikaasade osad kaasomandis loetakse võrdseks. Kui enne 1. juulit k.a  kehtinud seadus andis võimaluse kohtul kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest näiteks siis, kui üks abikaasa ei olnud mõjuva põhjuseta osalenud oma sissetuleku või tööga vara ühisvara omandamisel või kui abikaasal või lapsel oli selleks tähelepanu vääriv huvi, siis nüüd selline alus puudub.

Varaühisuselt võib üle minna vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhtele, kuid seda vaid ühe aasta jooksul arvates uue perekonnaseaduse jõustumisest ehk siis kuni 30. juunini 2011. Selleks peavad abikaasad esitama ühiselt notariaalses vormis teate abieluvararegistri pidajale selle kohta, et nad soovivad vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhtele üle minna. Üleminek on välistatud vaid juhul, kui on algatatud abielu lahutusmenetlus või kui abikaasad olid sõlminud abieluvaralepingu, mis näeb ette teisiti.

Kolmandate isikute suhtes on varasuhte muudatusel õiguslik tähendus ainult siis, kui vastav kanne on abieluvararegistrisse tehtud või kui varasuhte muutmine oli talle teada.

Lihtsustatud korras üleminek teisele varasuhtele pärast 30. juunit 2011 võimalik ei ole ja siis tuleb juba muus varasuhtes kokkuleppimiseks sõlmida abieluvaraleping.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse  varasuhe ei mõjuta selle vara ega varalise õiguse kuuluvust, mille abikaasa oli omandanud enne varasuhte jõustumist. Ka varasuhte kestel ühe abikaasa poolt omandatud vara osas õigused teisele abikaasale kuuluma ei hakka.

Käsitletav varasuhe on meil uus institutsioon, mistõttu selle valimine või varasemalt varasuhtelt sellele üleminek käesoleval ajal veel eriti populaarne ei ole.

Lühidalt öelduna tähendab vara juurdekasu tasaarvestuse varasuhe seda, et abikaasade vahel tasaarvestatakse vara, mis abielu kestel on lisandunud kummagi abikaasa varale.

Abikaasad valitsevad neile kuuluvat vara ühiselt. Vara ühine valitsemine ei välista aga seda, et vara hulka kuuluvaid esemeid nende omanikuks olev abikaasa ei saaks kasutada ega käsutada.  Seadus teeb vaid mõned erandid ja nii näiteks on abikaasal lubatud ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada seda talle kuuluvat vara, mida kasutatakse perekonna ühise eluasemena. Samuti ei ole abikaasal, kellele kuuluvat eluruumi kasutab eraldi teine abikaasa, õigus seda oma vara ilma teise abikaasa nõusolekuta käsutada ega sõlmida selle kasutamiseks üürilepinguid kolmandate isikutega.

Kui vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe lõppeb, siis selgitatakse välja, millise summa võrra ületab abikaasade vara (st abikaasale kuuluvate asjade harilik väärtus, rahaliselt hinnatavate õiguste, aga samuti kohustuste rahas väljendatav summa)  tema põhivara (st lahusvara  või lahusvaraks olnud õiguse alusel omandatud vara). Saadud vahe nimetatakse soetisvaraks.

Kui ühe abikaasa soetisvara osutub suuremaks, siis arvutatakse soetisvarade vahe. Selle vahe väärtusest  pool tuleb hüvitada teise abikaasa poolt sellele abikaasale, kelle soetisvara osutus väiksemaks. Välistatud ei ole aga ka olukord, kus varasuhte lõppemise ajaks ühe abikaasa vara tema põhivara ei ületa (st põhivara väärtus on jäänud samaks või koguni vähenenud). Sellisel juhul loetakse selle abikaasa soetisvara võrdseks nulliga.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse lõppemisel tekib varalahusus, mille korral käsitletakse abikaasasid nende varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Nimetatu ei tähenda aga seda, et abikaasadel nende abielulises kooselus vastastikused õigused ja kohustused üldse puuduksid.

Seadusandja on pidanud vajalikuks varasuhete kõrval ka senisest detailsemalt käsitleda abikaasade õigusi ja kohustusi; abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamist teineteise ja laste vajaduste huvides; sissetuleku hankimise ja perekonna ülalpidamisega seotut. Uudne on näiteks ka säte, mille kohaselt siis, kui abikaasad elavad lahus, on kumbki kohustatud andma teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist ja tegema seda korrapäraselt makstavate rahasummadena. Lahus elaval abikaasal ei ole aga õigus teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõuda siis, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega.

Artikli autor vandeadvokaat Viive Kaur (viive.kaur@borenius.ee) nõustab meie kliente peamiselt intellektuaalse omandi valdkonda kuuluvates küsimustes. Samuti on tal pikaajalised kogemused klientide esindamisel kohtus kõigis eraõiguse küsimustes ja haldusvaidlustes.