Kuidas arvestada puhkusi 2010. aastal?

Äripäeva käsiraamatute rubriigis “Autor annab nõu“ kirjutab “Ettevõtja käsiraamatu” üks kaasautoritest, Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat Heili Haabu tööandja kohustusest koostada aasta esimese kvartali jooksul puhkuste ajakava ja seda töötajatele tutvustada.

Kui varem arvestati puhkust tööaasta põhiselt, siis alates 1. juulist 2009 peab tööandja arvestama puhkust kalendriaasta põhiselt. Seega saab kõigi töötajate saadaolevad puhkused arvutada ühel ajal.

Enne 1. jaanuari 2010 kasutamata puhkus tuleb liita töötaja 2010. aasta puhkusega. Põhi- ja lisapuhkusele, mis kogunes 1. juuliks 2009. a, kehtib nelja-aastane aegumisperiood, seepärast saab töötaja sellist puhkust kasutada kuni 1. juulini 2013. Alates 1. juulist 2009 tekkinud põhipuhkus aegub ühe aasta jooksul ning töötajale tuleb nimetatud puhkust anda hiljemalt puhkuse aluseks olevale kalendriaastale järgneva kalendriaasta lõpuks, näiteks 2009. aasta teise poolaasta eest kogunenud puhkus tuleb anda 2010. aasta jooksul.

Kui töötaja on enne 1. jaanuari 2010 puhkust ette kasutanud, lahutab tööandja vastavad kalendripäevad 2010. aasta puhkusest.
Puhkuste ajakavasse peab tööandja märkima töötajate põhipuhkused ja kasutamata puhkused. Muud liiki puhkuste märkimine ajakavasse (nt lapsepuhkus) on töötaja sooviavalduseta välistatud. Ettevõtte töö sujuvaks korraldamiseks võib tööandja teha töötajatele ettepaneku teatada, kas ja millal nad soovivad lisaks põhipuhkusele kasutada muid puhkusi.

Puhkuste ajakava koostamata jätmisel võivad töötajad oma puhkuse aja ise otsustada, teatades sellest tööandjale ette kaks nädalat. Sama kehtib ajakavasse kandmata puhkuste (sh kuni 01.07.2009 kasutamata puhkuse) osas. Töö planeerimiseks ja töötajate ootamatu puhkusele siirdumise vältimiseks on tööandjal soovitatav kindlasti puhkuste ajakava koostada ning leppida töötajaga kokku, millist puhkust viimane täpselt kasutab.

Vandeadvokaat Heili Haabu nõustab meie kliente peamiselt tööõigusega seotud küsimustes ja vaidlustes, äriühingute juhtimisega seotud äriõiguslikes aspektides ning juhtorganite liikmetega lepingute sõlmimisel.

See postitus kuulub rubriiki Tööõigus. Salvesta lemmikutesse püsiviide. Kommentaarid ja trackback-viited on suletud.