Toetus Eesti Energiale – ebaseaduslik riigiabi?

Partner Kaja Kallas poolt koostatud artikkel “Toetus Eesti Energiale – ebaseaduslik riigiabi?”, mis ilmus juhtivas Eesti päevalehes Postimees, keskendub elektrituruseaduse ning konkurentsiõiguse aspektidele ning toob paralleele Euroopa Liidus kehtivate seaduste regulatsioonidega. Artiklit saab lugeda alljärgnevalt:

“Viimasel ajal on palju juttu olnud sellest, kuidas riik võtab AS-st Eesti Energia välja kasumit. Vähem on olnud juttu sellest, kelle arvelt see kasum tuleb. Ja veelgi vähem sellest, kas selliste võtetega kasumi teenimine on Eestile lõppkokkuvõttes kasulik.

Üsna märkamatult on riigieelarve seaduse kattevarjus vastuvõetud elektrituruseaduse muudatus, millega nähakse ette, et taastuvenergia toetust hakkavad saama ka tootjad, kelle tootmisseadmete netovõimsus ei ületa 100 MW, kes kasutavad tootmiseks taastuvaid energiaallikaid. Taastuvaks energiaallikaks loeb seadus ka biomassi, milleks on muuhulgas metsanduse ja nendega seonduvate tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevad osad. Seega võimaldab seadusemuudatus sisuliselt kasutada näiteks puitu suurte elektrijaamade ahjude kütmisel. Pealtnäha võrdustati suured tootjad väikeste tootjatega, aga kuivõrd nii suuri tootmisvõimsusi Eestis ei ole mitte kellelegi teisel kui ainult Eesti Energial, siis võib arvata, et sisuliselt oli tegemist seadusemuudatusega, mis otseselt suunatud Eesti Energia tulude suurendamisele.

Võiks ju väita, et tegemist on lihtsalt riigi raha ühest taskust teise tõstmisega ja sellest ei muutu suures plaanis midagi. Paraku kannatavad selliste vangerduste tagajärjel mitmed teised ettevõtjad ja ettevõtlussektorid. Analoogsete olukordade vältimiseks on Euroopa Liidu konkurentsiõiguses riigi poolne ettevõtjate toetamine (riigiabi) väga detailselt reguleeritud ja allub Euroopa Komisjoni poolsele kontrollile. Ebaseaduslikuks riigiabiks on Euroopa Liidu asutamislepingu kohaselt selline riigi poolne toetus, mis

-    kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi;
-    soodustab ainult teatud ettevõtjaid;
-    kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Juhul kui riik soovib mingit ettevõtjat või sektorit toetada, tuleb selleks taotleda eraldi luba Euroopa Komisjonilt või veenduda, et riigiabi andmine on lubatud mõne erandiga. Näiteks on üldiselt taastuvatest energiaallikatest elektritootmise ja tõhusa koostootmise toetamine lubatud kuivõrd sellel on keskkonnasäästmise (nt vähendatakse kasvuhoonegaaside emiteerimist) eesmärk. On kaheldav, kas puiduga põlevkiviahjude kütmine ikka on keskkonnasäästlik ja kas seda võiks lugeda tõhusaks koostootmiseks. Kui selline toetus ei ole erandiga lubatud, tuleb vaadata, kas riigiabi andmine pole sellisel kujul keelatud. Toetust makstakse seaduse alusel, seega loetakse seda riigi poolt antuks, kuigi lõppkokkuvõttes maksavad selle toetuse kinni elektritarbijad.

On lubamatu, et riigipoolne toetus soodustab ainult teatud ettevõtjaid. Seadusemuudatusest saab kasu ainult see ettevõtja, kellel on juba olemas niivõrd suured tootmisvõimsused. Ükski teine investor ei ole ilmselt suuteline tegema investeeringuid, et rajada sellise mahuga uusi tootmisvõimsusi, mis valmiksid ja alustaksid tootmist toetuse kehtivuse ajal. Seega soodustab abi ainult teatud ettevõtjat. Riigiabi kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi. Eelkirjeldatud toetusel on konkurentsile mõju isegi rohkematel turgudel, kui esialgu tunduda võib. Esiteks kahjustab turuvalitsejale lisatoetuse andmine teisi elektritootjaid, sest erinevalt Eesti Energiast peavad teised tootjad oma elektrijaamad või koostootmisjaamad alles rajama, see tähendab peavad tegema suuremahulisi investeeringuid, mida olemasolevate tootmisvõimsuste omaja enam tegema ei pea, seega on uute tootjate tootmiskulud suuremad. Kuivõrd uute tootmisvõimsuste rajajad konkureerivad avatud turul, siis ei suuda nad tõenäoliselt tulenevalt suurematest investeeringukuludest pakkuda oma tarbijatele sellist hinda, mida suudab pakkuda muuhulgas suletud turu hüvesid nautiv turuvalitseja.

Teiseks kahjustub toetuse tagajärjel ka tooraine sisseostuturg ehk antud juhul biomassi (puitu) toorainena kasutavate ettevõtjate kaubaturg. Eesti Energia ostujõuga ettevõtte sisenemine puidu ja biomassi turule tõstab tooraine hindasid, mis paneb teised sama toorainet kasutavad ettevõtjad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Tooraine kulude tõusu tõttu ei ole puitu toorainena kasutavad ettevõtjad enam võimelised pakkuma oma tooteid konkurentsivõimelise hinnaga, mis võib omakorda viia selliste tootmisettevõtete pankrotini. Riigiabi kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Kuivõrd Eestis toodetud elektrit müüakse ka teistes liikmesriikides (eelkõige Lätis), siis võib hinnata, et tänu toetusele võib saada kahjustatud ka liikmesriikide vaheline kaubandus kuna Eesti Energia on võimeline nendel turgudel tänu toetusele konkureerima madalamate hindadega kui tootjad, kellele sellises mahus toetust ei maksta.

Lisaks sellele, et ebaseadusliku riigiabi andmine kahjustab konkurentsi, võib selle andmisega kaasneda risk, et Euroopa Komisjon tunnistab antud abi ebaseaduslikuks ja käsib riigiabi tagastada ning lisaks võivad kaasneda ka Euroopa Liidu poolsed sanktsioonid.

Kuivõrd käesoleval ajal on ministeeriumide vahel kooskõlastusringil elektrituruseaduse muutmise eelnõu, siis ehk oleks mõistlik vältimaks Eestile kahjulikke tagajärgi eelpool kirjeldatud asjaolusid seaduse muutmisel arvesse võtta. Lõppkokkuvõttes peavad ju elektritarbijad kinni maksma nii toetuse kui ka võimalikud Euroopa Liidu poolsed sanktsioonid.”

Kaja Kallas´el on laialdane kogemus energiaõiguse  valdkonnas. Ta on nõustanud erinevaid taastuvenergia projekte ning osalenud  ka antud valdkonna õigusloomes, nõustades elektrituruseaduse väljatöötamist. Samuti juhib Kaja meie büroo energiavaldkonna töörühma, mille teenuste kohta saate lähemalt lugeda siin.