Kas selline tehing vajab tõesti konkurentsiameti luba?

Vandeadvokaat Kristel Raidla kirjutas Ärilehes konkurentsiõigusele keskenduva artikli.

Kristel kirjutab, et kuigi ettevõtjad on teadlikud, et ühingute ühinemise või omandamise lõpuleviimiseks tuleb Konkurentsiametilt taotleda vastav luba, esineb siiski ka tehinguid, mille puhul ettevõtja ei pruugi selle peale tulla, et koondumise luba võib vajalik olla. Karistused loa taotlemata jätmise eest on aga karmid.

Avaldame artikli siinkohal:

“Konkurentsiamet on tegelenud teatud tingimustele vastavate tehingute kontrollimisega juba üle kümne aasta. Praeguseks on ettevõtjad harjunud, et suure käibega äriühingu omandamisel on sageli tehingu eeltingimuseks Konkurentsiameti loa saamine. Seda juhul, kui tehinguga seotud äriühingute (eelkõige ostja ja ostetava ühingu) eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 100 miljonit krooni ja vähemalt kahel neist kummalgi 30 miljonit krooni. Samal ajal on tehinguid, mis kuuluvad konkurentsiameti huvisfääri, kuid sageli ettevõtjate arvates kontrollimisele ei kuulu.

Tihti ei teadvustata, et luba võib olla vaja mitte ainult ettevõtja (äriühingu), vaid ka ettevõtja osa omandamiseks. Ettevõtja osa on ettevõtja vara või organisatsiooniliselt iseseisev osa, mis on äritegevuse aluseks ja millele on selgelt omistatav käive kaubaturul. Konkurentsiameti luba võib olla vaja näiteks kaubanduskeskuse, büroohoone, tehase vms omandamisel. Ka pankrotipesast ja sundtäitmise käigus vara ostmisel võib konkurentsiameti luba vaja olla.

Lisaks arvatakse ekslikult, et luba ei ole vaja, kui omandatava ettevõtte käive on alla 30 miljoni krooni. Kui aga sama ettevõtja on eelneva kahe aasta jooksul omandanud ettevõtte, mis tegutseb Eestis ostetava ettevõttega samas majandusharus, peab eelnevalt omandatud ja planeeritava tehingu käigus omandatava ettevõtte käibed liitma. Samuti, kui mitu ettevõtjat omandavad tehingu objekti üle ühise valitseva mõju (näiteks 50/50 osaluse), on määravaks omandajate käibed. Mõlemal juhul võidakse seaduses sätestatud käibekünnised ületada, olenemata omandatava ettevõtte käibest.

Konkurentsiameti luba seostatakse ennekõike ostu-müügitehinguga, kuid kontrollimisele võib kuuluda ka mitme ettevõtja poolt ühiselt uue ettevõtja moodustamine, mille äritegevus on kavandatud pikaajaliseks ja iseseisvaks. Määravaks on seejuures asutajate käibed. Oluline on seegi, et pikaajalise ja iseseisva äritegevuse puudumisel tuleb ühisettevõtte raames toimuva koostöö seaduslikkust hinnata nn kartelliparagrahvi alusel, mille rikkumisel on väga tõsised tagajärjed.

Tehing võib alluda konkurentsiameti kontrollile näiteks ka siis, kui kahe aktsionäri valitseva mõju all olev äriühing satub ühe aktsionäri valitseva mõju alla seoses teise aktsionäri lahkumisega aktsionäride ringist. Tähelepanuväärne on see, et konkurentsiameti luba võib olla vaja teinekord isegi siis, kui osaluste suurused ei muutu, näiteks kui suuraktsionär annab väikeaktsionärile lepinguga ulatuslikud vetoõigused (s.t individuaalne valitsev mõju muutub ühiseks valitsevaks mõjuks).

Teiste riikide ettevõtjad peavad silmas pidama, et kui kaupu või teenuseid on müüdud Eesti klientidele, võib seaduses ette nähtud käibekünnise ületada ka äriühing, millel ei ole Eestis tütarettevõtjat, filiaali ega muud esindust. Eesti ettevõtjad peaksid arvestama seda, et ka mujal võivad tehingud sarnastel põhimõtetel kontrollimisele kuuluda.

Niisiis on terve hulk tehinguid, mille puhul ettevõtja ei pruugi esmapilgul selle peale tulla, et tehingu tegemiseks on vaja konkurentsiameti luba. Selle nõutavuse väljaselgitamiseks on sageli vaja põhjalikku analüüsi. Kuid analüüsi tegemine annab ettevõtjale kindluse, et ta ei pea hiljem seisma silmitsi range väärteo- või kriminaalkaristusega Konkurentsiameti loa taotlemata jätmise eest.”