Meediaettevõtte Publishing House poolt välja antud erileht “Tark planeerimine” keskendub väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhtimisega ning kulude ja maksude planeerimisega seotud küsimustele. Ajakirjanik Mai Vöörmann usutles Luiga Mody Hääl Borenius advokaati Egon Talur maksude planeerimise ning maksukulude optimeerimise teemadel. Toome intervjuu ära siinkohal:
“Ettevõtja edukus sõltub tema heast ideest, võimest see idee võimalikult tulusalt maha müüa ning nutikusest sealjuures kulud, sh maksukulud, väikesed hoida, selgitab Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius advokaat Egon Talur.
Avalikkuses on mõistetel “maksude planeerimine” ja “maksude optimeerimine” tihti negatiivne tähendus. Mida need tegelikult tähendavad?
Kõige üldisemalt võiks maksude planeerimist ja optimeerimist selgitada kui olemasolevate seaduslike võimaluste efektiivset kasutamist selleks, et maksukoormus oleks võimalikult väike ning ettevõtja saaks makse tasuda võimalikult sobival ajal. Mitte mingil juhul ei tähenda see maksudest kõrvalehiilimist, vaid tegutsemist seaduslikes raamides.
Kas ei ole piir lubatu ja lubamatu vahel teinekord liiga õhkõrn?
See piir muutub ajas, kusjuures kiiremini ja järsemalt, kui peaks. See, mis oli lubatud ja heaks kiidetud aastatel 2002–2003, ei olnud enam lubatud aastal 2005, ehkki seadus ei olnud vahepeal muutunud. Maksukorralduse seadusest tuleneb majandusliku tõlgendamise põhimõte, milles kasutatud sõnastus “maksudest kõrvalehoidumise eesmärk” tekitab ettevõtjais palju küsimusi. Kas normi tagajärje saabumiseks peab tehingul olema ainult maksudest hoidumise eesmärk või piisab, kui see on peamine või samaväärne muude eesmärkidega? Kui seadus seda selgelt ei ütle, on ettevõtjal keeruline mõista, kas ta võib valida kahest võimalikust tehingustruktuurist selle, millel on soodsamad maksutagajärjed. Kas maksumaksja kuritarvitab seadust või kasutab seadusega antud võimalust? Praegu on mitu olulist vaidlust pooleli ja loodetavasti tõmmatakse peagi ka selgem piir.
Avalikkuses on kujunenud arusaam, et vähem makse maksta on igal juhul vale, st ebaseaduslik. Kas see on nii?
Iga ettevõtja peabki pidevalt mõtlema sellele, kuidas maksta vähem makse, kuid jääda seejuures oma käitumisega kindlalt seadusega lubatud piiridesse. Maksud on ettevõtjale kuluartikkel nagu iga teine. Lihtne näide: kui on teada maksumäära alanemine lähitulevikus, siis on ettevõtjal võimalik teha maksukulude vähendamiseks väljamakse hiljem, juba madalama maksumäära kehtivuse ajal. Teine näide: kui põhitegevuse toetamiseks on vaja luua rahvusvahelise turustamisega tegelev eraldi üksus, tasuks ettevõtjal kindlasti kaaluda võimalusi asutada see riiki, kus maksumäär on soodsam ja maksukliima stabiilsem, seda eriti siis, kui puudub otsene vajadus Eestis tegutseda. Selline planeerimine kindlasti ei peaks olema etteheidetav ega hinnatav seaduse kuritarvituseks. Makse ei pea maksma igal juhul, vaid siis, kui seadus seda nõuab.
Meie maksusüsteemi iseloomustatakse alati kui selget, lihtsat ja stabiilset. Kas see on seda?
See väide oli õige 2000. aastal, kui kehtiv tulumaksuseadus jõustus. Seadust aga muudetakse ja nendest põhimõtetest on üha kaugenetud. Lisaks seaduste üleöö muutmisele on viimasel ajal süvenevaks probleemiks maksude kehtestamine selgete õigusnormide asemel printsiipidena, näiteks omakapitalist tehtud väljamaksete maksustamise reeglid tulumaksuseaduses. Printsiipe sisustatakse seadust muutmata praktika käigus vastavalt hetkevajadusele ja sageli meelevaldselt. Ettevõtja jaoks on selgus, lihtsus ja stabiilsus vähenenud.
Kuidas peaks ettevõtja käituma olukorras, kus seadust sisustatakse vastavalt hetkevajadusele ning ta ei tea seega, kas tema käitumine on õige või mitte?
Kui ettevõtja ei oska hinnata, kas tema arusaamine seadusest õige, on võimalik uurida maksuhalduri juhendeid või küsida, kuidas on õige käituda. Vastus võib anda ettevõtjale ajutist selgust, kuid mitte kindlust, sest selline teeninduslik suhtlus ei välista maksuhalduri hilisema meelemuutuse korral maksu määramist. Mõistetavalt ei ole maksuhalduri esmane huvi otsida ettevõtjale efektiivset lahendust ja hinnata sellega kaasnevaid riske, seega on väga oluline ettevõtja enda analüüs, vajadusel spetsialisti abiga. Olukorra, küsimuste ja riskide kaardistamine on oluline samm lahenduse poole. Seejärel peab langetama otsuse – vahel on olukord selge ja lahendus lihtne, vahel tuleb valida mitme problemaatilise lahenduse hulgast parim.
Kuidas siis saab ettevõtja üldse kindel olla, et ta käitub seaduslikult?
Absoluutset kindlust ei olegi, kuid äärmiselt oluline on ettevõtja enda analüüsi tulemusel välja kujunenud veendumus oma käitumise õigsuses. Kui tehingut on piisavalt aega planeerida, võib taotleda maksuhaldurilt siduvat eelotsust. Üldjuhul võib ettevõtja sellele tugineda, kartmata maksuhalduri hilisemat meelemuutust. Kuna eelotsuse küsimisel on aga piiranguid ja tagajärgi, millega sageli ei osata arvestada, peaks selle taotlemine olema väga põhjalikult läbi mõeldud.”
Egon Talur vastab maksualastele küsimustele eriväljaandes Tark planeerimine
Meediaettevõtte Publishing House poolt välja antud erileht “Tark planeerimine” keskendub väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhtimisega ning kulude ja maksude planeerimisega seotud küsimustele. Ajakirjanik Mai Vöörmann usutles Luiga Mody Hääl Borenius advokaati Egon Talur maksude planeerimise ning maksukulude optimeerimise teemadel. Toome intervjuu ära siinkohal:
“Ettevõtja edukus sõltub tema heast ideest, võimest see idee võimalikult tulusalt maha müüa ning nutikusest sealjuures kulud, sh maksukulud, väikesed hoida, selgitab Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius advokaat Egon Talur.
Avalikkuses on mõistetel “maksude planeerimine” ja “maksude optimeerimine” tihti negatiivne tähendus. Mida need tegelikult tähendavad?
Kõige üldisemalt võiks maksude planeerimist ja optimeerimist selgitada kui olemasolevate seaduslike võimaluste efektiivset kasutamist selleks, et maksukoormus oleks võimalikult väike ning ettevõtja saaks makse tasuda võimalikult sobival ajal. Mitte mingil juhul ei tähenda see maksudest kõrvalehiilimist, vaid tegutsemist seaduslikes raamides.
Kas ei ole piir lubatu ja lubamatu vahel teinekord liiga õhkõrn?
See piir muutub ajas, kusjuures kiiremini ja järsemalt, kui peaks. See, mis oli lubatud ja heaks kiidetud aastatel 2002–2003, ei olnud enam lubatud aastal 2005, ehkki seadus ei olnud vahepeal muutunud. Maksukorralduse seadusest tuleneb majandusliku tõlgendamise põhimõte, milles kasutatud sõnastus “maksudest kõrvalehoidumise eesmärk” tekitab ettevõtjais palju küsimusi. Kas normi tagajärje saabumiseks peab tehingul olema ainult maksudest hoidumise eesmärk või piisab, kui see on peamine või samaväärne muude eesmärkidega? Kui seadus seda selgelt ei ütle, on ettevõtjal keeruline mõista, kas ta võib valida kahest võimalikust tehingustruktuurist selle, millel on soodsamad maksutagajärjed. Kas maksumaksja kuritarvitab seadust või kasutab seadusega antud võimalust? Praegu on mitu olulist vaidlust pooleli ja loodetavasti tõmmatakse peagi ka selgem piir.
Avalikkuses on kujunenud arusaam, et vähem makse maksta on igal juhul vale, st ebaseaduslik. Kas see on nii?
Iga ettevõtja peabki pidevalt mõtlema sellele, kuidas maksta vähem makse, kuid jääda seejuures oma käitumisega kindlalt seadusega lubatud piiridesse. Maksud on ettevõtjale kuluartikkel nagu iga teine. Lihtne näide: kui on teada maksumäära alanemine lähitulevikus, siis on ettevõtjal võimalik teha maksukulude vähendamiseks väljamakse hiljem, juba madalama maksumäära kehtivuse ajal. Teine näide: kui põhitegevuse toetamiseks on vaja luua rahvusvahelise turustamisega tegelev eraldi üksus, tasuks ettevõtjal kindlasti kaaluda võimalusi asutada see riiki, kus maksumäär on soodsam ja maksukliima stabiilsem, seda eriti siis, kui puudub otsene vajadus Eestis tegutseda. Selline planeerimine kindlasti ei peaks olema etteheidetav ega hinnatav seaduse kuritarvituseks. Makse ei pea maksma igal juhul, vaid siis, kui seadus seda nõuab.
Meie maksusüsteemi iseloomustatakse alati kui selget, lihtsat ja stabiilset. Kas see on seda?
See väide oli õige 2000. aastal, kui kehtiv tulumaksuseadus jõustus. Seadust aga muudetakse ja nendest põhimõtetest on üha kaugenetud. Lisaks seaduste üleöö muutmisele on viimasel ajal süvenevaks probleemiks maksude kehtestamine selgete õigusnormide asemel printsiipidena, näiteks omakapitalist tehtud väljamaksete maksustamise reeglid tulumaksuseaduses. Printsiipe sisustatakse seadust muutmata praktika käigus vastavalt hetkevajadusele ja sageli meelevaldselt. Ettevõtja jaoks on selgus, lihtsus ja stabiilsus vähenenud.
Kuidas peaks ettevõtja käituma olukorras, kus seadust sisustatakse vastavalt hetkevajadusele ning ta ei tea seega, kas tema käitumine on õige või mitte?
Kui ettevõtja ei oska hinnata, kas tema arusaamine seadusest õige, on võimalik uurida maksuhalduri juhendeid või küsida, kuidas on õige käituda. Vastus võib anda ettevõtjale ajutist selgust, kuid mitte kindlust, sest selline teeninduslik suhtlus ei välista maksuhalduri hilisema meelemuutuse korral maksu määramist. Mõistetavalt ei ole maksuhalduri esmane huvi otsida ettevõtjale efektiivset lahendust ja hinnata sellega kaasnevaid riske, seega on väga oluline ettevõtja enda analüüs, vajadusel spetsialisti abiga. Olukorra, küsimuste ja riskide kaardistamine on oluline samm lahenduse poole. Seejärel peab langetama otsuse – vahel on olukord selge ja lahendus lihtne, vahel tuleb valida mitme problemaatilise lahenduse hulgast parim.
Kuidas siis saab ettevõtja üldse kindel olla, et ta käitub seaduslikult?
Absoluutset kindlust ei olegi, kuid äärmiselt oluline on ettevõtja enda analüüsi tulemusel välja kujunenud veendumus oma käitumise õigsuses. Kui tehingut on piisavalt aega planeerida, võib taotleda maksuhaldurilt siduvat eelotsust. Üldjuhul võib ettevõtja sellele tugineda, kartmata maksuhalduri hilisemat meelemuutust. Kuna eelotsuse küsimisel on aga piiranguid ja tagajärgi, millega sageli ei osata arvestada, peaks selle taotlemine olema väga põhjalikult läbi mõeldud.”